Haridusministeerium plaanib põhikoolides keelereformi

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski

FOTO: Mihkel Maripuu

Kuna haridusministeeriumi analüüsi järgi ei ole senine vene koolidele seatud eesti keele nõue tulemust toonud, leiab Jevgeni Ossinovski, et luubi alla tuleb võtta hoopis põhikoolid. Senise B1-taseme asemel peaks venekeelse põhikooli lõpetaja valdama eesti keelt B2-tasemel, mida nõutakse praegu gümnaasiumilõpetajalt. Samas vähendaks ta gümnaasiumis eesti keele nõuet.

Mullu kevadel lõpetas esimene lend, kes õppis kõigi kolme gümnaasiumiaasta jooksul vähemalt 60 protsenti ainetest eesti keeles. Ministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Aune Valk ütles, et nõue ei ole venekeelsete lõpetajate tulemusi parandanud.

2011. aasta eksamite keskmine oli 70,6 punkti, aastal 2014 oli see 71,2. 2011. aastal saavutas B2-taseme 72 protsenti õppuritest ning 2014. aastal 73 protsenti õppuritest.

«Osa koole sai muidugi hästi hakkama, kuid osale tekitas üleminek raskuseid ja pingeid,» ütles Valk, kelle sõnul andis olukorda analüüsinud töörühm soovituse alustada keeleõppega tunduvalt varem, põhikoolis.

«Põhikoolilõpetajate puudulik eesti keele oskus on koolijuhtide hinnangul peamiseks takistuseks gümnaasiumis,» ütles Valk.

Kui venekeelse põhikooli lõpetaja peab praegu valdama eesti keelt tasemel B1 (tinglikult «rahuldav») ja gümnaasiumilõpetaja tasemel B2 (tinglikult «hea»), siis sotsiaaldemokraadist ministri Ossinovski sõnul ei ole B1-tase eestikeelseks aineõppeks gümnaasiumis piisav. Ossinovski arvates peaks juba venekeelses põhikoolis omandama eesti keele B2-tasemel ning gümnaasiumis C1-tasemel.

Seetõttu tuleks viia keeleõppe põhirõhk gümnaasiumilt põhikoolile ja lasteaiale, sest keeleoskus areneb paremini noores eas, leiab ka ministeerium.

Raskusi isegi B1-tasemega

Praegu on vene põhikoolide õpilastel raskusi aga isegi B1-tasemega. Vaid 63 protsenti saavutab selle taseme, kinnitas Valk.

Haridusministeeriumi teatel oli 59 venekeelse põhikooli seas mullu ainult kaheksa kooli, kus 90 protsenti õpilastest saavutas B1-taseme, ning veel kaheksa kooli, kus selle taseme saavutas 75 protsenti õppuritest.

Tõsiseid probleeme on ligikaudu kolmandikus koolis, kus üle poole õpilastest ei saavuta B1-taset.

Valk märkis, et ka venekeelsete koolide õpetajate eesti keele oskus on puudulik. Nagu ka usk sellesse, kui palju nad tegelikult õpilasi mõjutada saavad. Umbes 20 protsendil  õpetajatel ei vasta keeleoskus nõuetele. Umbes 15 õpetajat räägib ise eesti keelt kõigest B1-tasemel.

Ossinovski aga leiab, et B2-taseme omandamine on põhikoolis võimalik. Ministeerium on selleks töötanud välja või algatanud järgmisi projekte.

1. meede — mentorid õpetajatele

Ministeerium plaanib luua tugisüsteemi, mis arvestab õpetajate individuaalseid vajadusi. Aastaks 2020 plaanitakse koolitada 350 lasteaia- ja põhikooliõpetajat.

2. meede — nõrkadesse koolidesse saadetakse meeskonnad

Kokku on Eestis 20 kooli, kus üle poole lastest ei saavuta B1-taset. Neid koole toetavad Innove spetsialistid, kes koos juhtkonnaga koostavad tegevuskava ja leiavad igale koolile sobivad meetmed eesti keele õppe tõhustamiseks.

Eesmärgiks on, et 2015.—2016. aasta jooksul on nõustatud kõiki nõrgemate tulemustega koole, aastas osalevad koolitusel vähemalt seitsme kooli meeskonnad. Teine eesmärk on, et 2020. aastaks õpiks iga vene emakeelega põhikooli õpilane pidevalt vähemalt ühte ainet eesti keeles.

3. meede – õppematerjalid kakskeelseks õppeks

Ministeerium loob digitaalse õppevara tõhusamaks eesti keele õppeks. Ideekonkurss kuulutatakse välja 2015. aasta alguses. Tulemuseks peaks olema, et valmib eesti keele kui teise keele õppimist toetav digitaalne õppevara ning eestikeelne õppevara eri ainetes, mis arvestab muu õppekeelega õppija erisustega.

4. meede — innovaatilised keeleõppevõtted

Praktikud hakkavad koolides tutvustama innovaatilisi keeleõppevõtteid.

5. meede — eesti ja vene noored omavahel suhtlema

Eesti- ja venekeelsete noorte ühistegevuse rahastamine (teaduslaagrid, muuseumikülastused jm). Kavas on luua programm, mille raames saavad noored korraldada ühistegevusi, näiteks väljasõite Ahhaa keskusesse, Energia avastuskeskusesse vms. Toetust võivad taotleda koolide huvijuhid, noosootöötajad jy. 2015. aastaks on planeeritud 2000 noore osalemine programmis.

6. meede – Eestisisese õpilasvahetuse programm

2015. aastal osaleb noortekohtumistel 2000 noort vanuses 11—16, kellest pooled õpivad vene õppekeelega põhikoolides. Õpilasvahetused kestavad korraga 1—2 nädalat.

7. meede – varasem keeleõpe

Keelekümblusprogrammi laiendamine igal aastal veel vähemalt nelja lasteaia ja kahe kooli võrra ning neile igakülgse toe tagamine.

8. meede – ainekavade uuendamine

Eesti keele kui teise keele ainekavade uuendamine, et need soodustaksid aktiivõppe meetodite rakendamist ja suurendaksid nõudlikkust koolide suhtes. Grammatikapõhine eesti keele õpe peab asenduma kommunikatiivse õppimisega ehk keele reaalse kasutamisega.

9. meede – suvine keeleõppelaager

Eestikeelne täiendusõpe toimub kahenädalases laagris, mis korraldatakse keskkonnas, kus saab külastada eestikeelseid üritusi, muuseume jm.

Meetmete kogumaksumus aastatel 2015—2020 on ligi 11 miljonit eurot, aastas keskmiselt 1,8 miljonit eurot, teatas ministeerium.

Mis saab 60 protsendi nõudest?

Viimased aastad on vene gümnaasiumidelt nõutud, et 60 protsenti aineõppest toimuks eesti keeles ja 40 protsenti vene keeles.

«Eestikeelne aineõpe on positiivne – see laiendab eesti keele kasutuse konteksti, suurendab motivatsiooni. Kui seda tehakse kvaliteetselt, siis paranevad nii keeleoskus ka aineteadmised,» rääkis Ossinovski. Reaalsuses tekitavat see nõue probleeme, sest paljud õpetajat pole piisavalt heal tasemel ning puuduvad spetsiaalsed õppematerjalid. 

«Töörühm leidis, et eesti keeles läbi viidud ainetunnid on keeleliselt passiivsemad,» ütles Ossinovski,  kelle sõnul tuleb sageli ette, et õpetaja näitab lastele vaid slaide, millelt ta ise teksti maha loeb.

Tugevamates koolides on õpilaste eesti keele oskus siiski paranenud.

Ossinovski sõnul peaks teatud ainete õpetamine eesti keeles vene gümnaasiumides säilima. Näiteks ei ole probleemi kirjanduse, ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja muusika puhul. «Põhikool tõmbab siin laste eesti keele oskuse vajalikule tasemele.» Aga näiteks geograafia õppimisel eesti keeles tekib vene õpilastel probleeme.

«Tuleks anda koolidele võimalus taotleda erisusi. See võimaldab koolil endal valida eesmärkide saavutamise tee. Nõuame koolidelt väljundeid ja tulemusi, aga kirjutame vähem ette, kuidas neid saavutada,» selgitas Ossinovski, kelle sõnul hakkaks tulevikus spetsialistide komisjon perioodiliselt hindama koolijuhte. Nii saaks tagasisidet, kuidas on üleminek sujunud ja millega on probleeme. Kuna teatud venekeelsetes koolides ei ole õpilastel raskusi eesti keeles õppimisega, siis tuleks aru saada, kas seal, kus on probleemid, võib viga olla juhtimises. Vajadusel tuleb Ossinovski sõnul ka koolijuht välja vahetada.

Ministeeriumi analüüsist selgus, et eestikeelset põhiharidust eelistab oma lastele või lastelastele kolmandik (32 protsenti) vene emakeelega vastajatest, 25 protsenti valiks keelekümbluse.

Tegelikult osaleb eestikeelses õppes kaheksa protsenti ja keelekümbluses 18 protsenti vene õpilastest.

Tagasi üles