Jürgen Ligi: mida lubada eestivenelastele?

Jürgen Ligi Foto: Toomas Tatar

Pealkirja küsimus on toimetuse esitatud, erakondadele peaks see lõppema enne viimast sõna. Ka lubadusi endid peaks vähem olema, ent nende jagamine rahvuse järgi tuleks välistada. Riigi eesmärgid ja piirangud peavad olema ühtviisi teada antud kõigile valijatele, ja erandit ei anna teha ka sellele, et Eesti riigi pidamise õigustus on eesti rahva, keele ja kultuuri säilimine. See on igavikuline, mitte valitsus- või valimisperioodi asi.

Kõigile ei saa see meeldida ühtmoodi, paljud võivad pidada seda iganenuks, ent uhke suurrahvas saab sisimas kindlasti sellest väikesest uhkusest aru ning poliitikutel pole valikutki, kuni põhiseadus kehtib. Teised õigustused on teistel riikidel ja see ei sega üksteist ega kultuure austamast.

Võrdlemistel maksab küllap olla ettevaatlik, kuidagi tuleb anda ka lubadus, et Venemaaga võrreldes on Eesti riik salliv, aus, inimlik, jõukam, demokraatlik, lugupeetud. Kõige erilisem lubadus peaks olema keeleõppe parandamine, oma materiaalsuses kõige neutraalsem aga, et Eestil on majanduslikud eelised, parem palk, ettevõtluskeskkond, sotsiaalne kaitse. Ent vene hinge parimad insenerid on kuritarvitanud selle rahvakillu keskmisest vasakpoolseimaid instinkte, lubades just neile rohkem tasuta asju, hindade alandamist ja sissetulekuimesid.