Rahvusarhiivile üle antavad komisjonide salvestised ei saa kohe avalikuks

Foto: Peeter Langovits / Postimees

Kuigi riigikogu juhatuse otsuse kohaselt antakse kõik parlamendikomisjonide istungite olemasolevad salvestised hoiule rahvusarhiivi, ei saa need kõik üleandmise järel kohe avalikuks, sest avaliku teabe seadus võimaldab seada neile juurdepääsupiirangu.

Postimehe andmetel soovisid riigikogu esimees, sotsiaaldemokraat Eiki Nestor ja reformierakondlasest aseesimees Laine Randjärv küll algul, et rahvusarhiivile üle andmise järel muutuksid kõik senised salvestised ligipääsetavaks, kuid ei saanud täna ettepanekule Keskerakonda kuuluva aseesimehe Jüri Ratase toetust. «Jah, mina tegin ettepaneku, et inimesed kokku kutsuda ja teemat uuesti arutada. Kindlasti ei olnud ma ühe või teise punkti vastu,» ütles Ratas ise.

Ratase palvel katkestas Nestor pooleks tunniks tänase täiskogu istungi ning kutsus juhatuse liikmetega kohtuma kõigi fraktsioonide ja komisjonide esimehed. Umbes 15-liikmelises seltskonnas tekkis riigikaitsekomisjoni reformierakondlasest esimehel Jürgen Ligil küsimus, mis saab riigikaitseteemadest, kuna selle temaatika avalikustamine üks-ühele pole mõeldav.

Kohmetuks jäi korraks ka sotsiaalkomisjoni juht, sotsiaaldemokraat Heljo Pihkof, kes tundis muret oma komisjoni varasemate jutuajamiste pärast. Samuti olid kõhkleval seisukohal keskkonnakomisjoni sotsiaaldemokraadist esimees Rainer Vakra ja elamislubade uurimiskomisjoni juht, praegu Reformierakonda kuuluv Kalle Laanet.

Mitme poliitiku väitel andis Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimees Urmas Reinsalu kohtumisel mõista, et nemad on avalikustamise poolt, kuid seda juhul, kui uurimiskomisjonide salvestisi ei käsitletaks. Selleks hetkeks oli riigikokku laekunud teabenõue vaid IRLi raputanud elamislubade skandaali uurimiskomisjoni salvestistele ligipääsuks. See juhtum on aga endiselt kohtus arutlusel, mistõttu pole salvestiste avalikustamine võimalik.

Samas kinnitas Reinsalu Postimehele, et IRLil ei ole elamislubade uurimiskomisjoni salvestistega mingit probleemi. «Komisjon on oma raporti teinud ja kui kellelgi on ettekujutus, et IRLil on oma positsioon ja sellega tehakse karistav samm, siis see on pentsik ja tobe mõttekäik,» ütles ta. Tema hinnangul peaks kõigile salvestistele kehtima üldine režiim ning ajakirjanduse esindajatele olema reguleeritud ligipääs olemas.

Kohtumisel jäi siiski peale seisukoht, et edaspidi tuleb iga parlamendikomisjoni istungi salvestise puhul eraldi otsustada, kas ja kui pikaks ajaks sellele juurdepääsupiirang seada.

Riigikogu esimees Eiki Nestor ütles Postimehele, et avaliku teabe seadus tõesti annab võimaluse salvestised teatud juhtudel kinniseks tembeldada, kuid millistel puhkudel seda tehakse, oleneb salvestatud istungist. «See ei tähenda seda, et need kõik oleks sajaks aastaks kinnised, tegelikult sõltub see dokumendist, mida arutati,» lausus ta ja lisas, et kui maksimaalne juurdepääsupiirang kehtib kümme aastat, siis need salvestised, mis pärinevad kümne aasta tagusest ajast, muutuvad arhiivi saatmisel kohe avalikuks.

Rääkides uurimiskomisjonide salvestistest, nentis Nestor, et ka selles küsimuses oli vanematekogu ja komisjonide esimeeste kohtumisel erinevaid arvamusi.

Tema leidis, et kuna uurimiskomisjone luuakse vaid suurt avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks, peaks nende istungite salvestisi saama piiranguteta kuulata. Selle muudatuse peaks tema hinnangul riigikogu kodu- ja töökorra seadusesse tegema parlamendi järgmine, märtsis valitav koosseis. Seniks võiks juhatus kehtestada aga juhenddokumendi, mis võimaldaks uurimiskomisjonide istungite salvestistele põhjendatud huvi korral juurdepääsu.

Nestor avaldas lootust, et juhatus saab selles osas otsuse langetada homme. «Vähemalt minu arusaamine, mida teised juhatuse liikmed loodetavasti toetavad, on selline, et uurimiskomisjone tehaksegi ainult suure avaliku huvi korral, mis on ise juba üks igasuguste templite mahavõtmise argument,» ütles ta.

Riigikogu aseesimees Laine Randjärv kinnitas, et ka tema on igati avalikustamise poolt. «Olen seda meelt, et uurimiskomisjonid, mis on moodustatud kõrgendatud avaliku huvi kontekstis, peavad olema ka avalikud vastavalt seadusele ehk arvesse tuleb loomulikult võtta isikuandmete kaitset või riigisaladust,» ütles Randjärv. «Aga avalikustamist on tarvis, et oleks võimalik teada, mis tegelikult aruteludel toimus. Riigikogu ei ole saladuste laegas.»

Mitmed riigikogu tippjuhid tunnistasid kohtumisel nördimust, et enne valimisi on iseendale korraldatud selline jama, mille järel on parlament taas haavatav, kuigi oli võimalik avalikustamise otsus ära langetada.