Riigikogu õiguskomisjoni aseesimehe Marko Pomerantsi hinnangul on Eesti õigusloomes suurim probleem see, et ei arvestata eelnõude rahalise mõjuga.
Pomerants: Eestis ei arvestata eelnõude rahalise mõjuga
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
22. jaanuar 2015, 18:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eelnõudes sisalduvate sadade tuhandete täiendavate kuludega kasvatatakse vaikselt riigieelarve kulude poolt,» ütles Pomerants Postimehele.
Eesti õigustekstid ei ole Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva Pomerantsi sõnul alati selged ja lihtsad. «Aga kõik pole ette nähtav ja probleemid tulevad välja rakendamisel. Sellest ka seaduste muutmise vajadus. Piisava lihtsuse ja selguse aega ei saabugi,» ütles ta.
Huvigruppide kaasamine pole Pomerantsi hinnangul Eesti õigusloomes suur probleem.
«Reeglid ja printsiibid on ju olemas, neist tuleks lihtsalt lähtuda. Huvitatud osalised annavad endast teada niikuinii või saavad kaasatud juba varases staadiumis ministeeriumite poolt,» lausus ta. Pomerants lisas, et alati ei saagi kõigile meele järgi olla ning ta tõi näiteks prokurörid ja advokaadid, kellel on vastandlikud huvid ju juba lähtudes nende rollist kriminaalmenetluses.
Pomerants leiab, et olukord hea õigusloome tava järgmisel paraneb. «Mõiste «hea õigusloome tava» on riigikogulaste kõnepruugis igapäevane ja neid printsiipe ka vähemal või rohkemal määral rakendatakse,» lausus ta.
Riigikogu õiguskomisjoni liikme seisukohast vaadates oli Pomerantsi hinnangul 2014. aastal parim seadus karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus. «See oli pikk, hästi juhitud, laia kaasamisega ettevalmistusprotsess, mis korrastas oluliselt Eesti karistusõigust,» ütles Pomerants.
2014. aasta halvimaks seaduseks peab õiguskomisjoni aseesimees kooseluseadust. «Algatajate argumendid seaduse vajalikkuse osas muutusid menetluse käigus, rakenduslik külg jäi kõik menetlemata ning ühtegi probleemi ei lahendatud. Lihtsalt poliitiline avaldus ja kõik,» märkis ta.
Eesti iseseisvuse taastamise järel vastuvõetud seadustest peab Pomerants parimaks põhiseadust, mis on ajale hästi vastu pidanud. «Väga olulisel kohal on ka omandireformi aluste seadus. Seda seadust küll korduvalt muudeti, kuid omandisuhete ümberkorraldamist omandi puutumatuse ja vaba ettevõtluse tagamiseks, omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamist ning eelduste loomist turumajandusele üleminekuks on raske ülehinnata,» sõnas ta.
Pomerants peab kooseluseadust mitte ainult 2014. aasta, vaid kogu iseseisvuse taastamise järgse aja halvimaks seaduseks. «See seadus ei lahenda ühtegi probleemi, aga külvab tohutut polariseerumist,» ütles Pomerants.