Eestit tabab ajakohaste õpikute põud

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti keele õpikud
Eesti keele õpikud Foto: Toomas Huik

Eesti koolid hakkavad järgmisel aastal üle minema uutele ainekavadele ja mitmes aines oleks vaja uusi õpikuid või õppematerjale, kuid nende valmimise aja kohta ei oska haridusministeerium täna veel midagi öelda.

Tänavu 28. jaanuaril kinnitas valitsus uued põhikooli ja gümnaasiumi riiklikud õppekavad. Määruse kohaselt peavad koolid selle järgi 1., 4., ja 7. klassis õpetama hakkama hiljemalt 2011. aasta 1. septembrist. Ülejäänud klassid lisanduvad järgmisel kahel aastal.

Samas vajab haridusministeeriumi analüüsi kohaselt suuremal või vähemal määral uuendamist või isegi loomist peaaegu kõigi ainete õppekirjandus ja praegu pole veel teada, millal need raamatud või materjalid õpilasteni jõuavad.

Küll aga on koole, kes kaaluvad uuele õppekavale täielikult üle minna juba järgmisel aastal, mis aga tähendaks, et puuduliku õppematerjaliga peaks hakkama saama kõik klassid ning koolijuhid ja õpilased peaksid toetuma õpetajate nutikusele probleemide lahendamisel.

«Tahaksime üle minna ja ettevalmistustööd käivad, kuid ei julge veel öelda, kas lähme,» sõnas Tartu Miina Härma gümnaasiumi direktriss Ene Tannberg. «Tuleb vaadata, et milline on õppekirjandus. Tean ajaloo osas, et teatud valikkursuste jaoks on vaja õpetajal teha palju lisatööd. Seetõttu ei saagi öelda, et lähme kindlasti üle.»

Reaalkooli direktor Gunnar Polma ütles Postimees.ee’le, et nemad on selle õppeaasta kavandanud tõsisteks läbirääkimisteks ja õppeaasta jooksul selgub, kuidas edasi tegutsetakse.

Polma tõstis samuti esile, et õppematerjalide puudus võib kerkida probleemiks, kuid ta kinnitas, et õpetajad kohandavad juba praegugi oma materjale pidevalt ning seetõttu poleks materjalide puudus ületamatuks takistuseks.

Pärnu Koidula gümnaasiumi õppealajuhataja Kaja Tammetalu sõnul pole nad veel kõiki küsimusi personaliga arutanud, kuid nüüd aasta jooksul toimuvate diskussioonide ning ainesektsioonide töö käigus peaks põhiprobleemid ja kitsaskohad esile kerkima.

Praegu pidas Tammetalu reaalsemaks, et uuele õppekavale hakatakse üle minema järk-järgult, sest vastasel juhul võivad tekkida probleemid  nii õpikute kui ka rahalise poolega.

Haridusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva ütles Postimees.ee’le, et kirjastustel peaks teada olema, millistes ainetes on vajadus uute õpikute järele kõige suurem ja pole alust eeldada, et kirjastused õpikute koostamisega hätta jääksid.

«Kirjastuste kindel õpikuautorite ring ja aastate pikkune kogemus peaksid tagama kogu vajaliku õppevara õigeaegse valmimise,» sõnas ta.

Ladva rõhutas ka, et üleminek uutele õppekavadele leiab aset järk-järgult ja seega ei tule kõiki uuendamist vajavaid õpikuid valmis teha ühe aastaga.

Küll aga on valituse otsuses kirjas, et uuele õppekavale tuleb kõigi klassidega üle minna «hiljemalt aastaks 2013», mis tähendab, et soovi korral võivad koolid seda ka varem teha.

Ladva sõnul rahastatakse õppekirjanduse ja õppevahendite ostu riigieelarvest ja seoses vajadusega uute õpikute järele on haridus- ja teadusministeerium teinud taotluse, et järgmisel viiel aastal (2011-2015) suureneks õpikutele ja õppevahenditele määratud summa riigieelarves (praegu 96 miljonit krooni) 19,4 miljoni krooni võrra.

Mõned väljavõtted haridusministeeriumi analüüsist

Põhikool

- Usundiõpetuse ja informaatika õppekirjandus puudub.

- Vene keel ja eriti vene keel B-keelena. Kasutuses olev õppematerjal vajab välja vahetamist, kuna vastab vaid osaliselt EN keeletasemetele ja tänapäevastele nõuetele õppemeetodite osas.

- Matemaatika 6.- 9. klassi õppekirjandust on vaja uuendada.

- Loodusõpetuse, bioloogia, geograafia, keemia ja füüsika õppekirjanduse uuendamise vajadus tuleneb muutustest loodusainete ainekavades, kus on võetud suund uurimuslike oskuste arendamisele läbi praktiliste tööde ning orienteeritus igapäevaeluliste probleemide lahendamisele. Need aspektid on olemasolevas õppekirjanduses äärmiselt vähe kajastatud.

Gümnaasium

- Keel ja kirjandus: Eesti õppekeelega kooli ainekavas on kursusi, mille õpetamiseks materjal täiesti puudub.

- Kitsas matemaatika on uus õppeaine, mistõttu on vajalik uus õppekirjandus.

Õppematerjale on vaja ka valikkursuste  «Loogika», «Majandusmatemaatika elemendid», «Arvuteooria elemendid I», «Arvuteooria elemendid II», «Diskreetse matemaatika elemendid I», «Diskreetse matemaatika elemendid II», «Planimeetria I. Kolmnurkade ja ringide geomeetria» ja «Planimeetria II. Hulknurkade ja ringide geomeetria» õpetamiseks.

- Ajaloo, ühiskonnaõpetuse, inimeseõpetuse õppekirjandus vajab uuendamist. 

- Muusika õpetamiseks puudub õppematerjal romantismi kohta. Uuendada tuleks laulikut, kuhu on oluline lisada uut repertuaari.

Täieliku analüüsiga saab tutvuda siit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles