Skip to footer
Päevatoimetaja:
Emilie Haljas
Saada vihje

Vana-Narva taaslooja

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Anneli Ammas
Fedor Shantsyn

Narvalane Fedor Shantsyn ei ole oma silmaga näinud tõelist, Rootsi-aegset Narva vanalinna, kuid ometi on just tema vana Narva uuesti ellu äratanud. Kunagine lasteaia meistrimees on vanade fotode järgi 20 aasta jooksul ehitanud miniatuurse Narva, nagu see oli enne 1944. aasta pommitamist.

«Vanast Narvast on koos Kreenholmiga päriselt alles 60 hoonet, sellest jääb vanalinna vaid 14 ja kurb on see, et neidki ei kaitsta, lastakse laguneda või ehitatakse ümber,» ohkas Shantsyn.

Pärishooneid kuldsete kätega mees kaitsta ei saa, aga ta käib iga päev 17. sajandist pärit Narva raekojas ja ehitab miinimumpalga eest seal edasi oma väikest vana Narvat. Ta ei mõtle sellele, kes ja kuidas sõja lõpus Narva vanalinna maatasa pommitas. «See oli sõda,» tõdes meister. Vana Narva makett on tema jaoks justkui rahusõnum – et inimesed näeksid, millest sõda võib ilma jätta.

Shantsyn lükkas ümber arusaama, et nõukogude ajal vanast Narvast Narvas ei räägitud. «Igas koolis olid siis muuseumid ja meie kooli muuseumis oli palju pilte Narva vanalinnast,» meenutas meistrimees.

Tõsi, paljude narvalaste jaoks ei ole kooliajal nähtud pildid sellist muljet avaldanud. «Enamik narvalasi pole raekojas maketti vaatamas käinud,» kahetses ta.

Koolilapsi küll tuuakse raekotta ekskursioonile, kuid küsimusele, kas noored tahaksid ka ise niisuguses linnas elada, on õpilased vastanud eitavalt. «Nemad on harjunud hruštšovkadega,» tõdes Shantsyn.

Kui aga üks endine vananarvalanna maketilt oma kunagise koduakna üles leidis, oli meister õnnelik. See näitas, et vanade fotode järgi taastatu on Narva kui barokipärliga vägagi sarnane.

Meistrimehe loodud papist barokse Narva vanalinna makett ei ole endale veel püsivat kohta leidnud. Kuni raekoda restaureerima hakatakse, on see raekojas – tuleb helistada uksekella ja lastakse sisse –, kuid maketi edasine saatus on tema sõnul lahtine.

Narva linnamuuseumis saab juba aasta otsa näha Shantsyni teisi töid – ligi 30 Narva ja Sillamäe sõjas ja hiljem hävinud kiriku maketti.

Kommentaarid
Tagasi üles