/nginx/o/2009/10/23/255224t1h78c8.jpg)
Postimees ja teisedki Eesti lehed on tänavu suvel mitu korda kirjutanud tülikatest kajakatest, kes terroriseerivad loomi ja inimesi, kuid pole eriti kergeid viise, kuidas lindude pealetungist pääseda.
Linnaga kohanenud kajakad jätkavad omavolitsemist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna loomaaia teadusliku liigikaitse labori juhataja Tiit Marani sõnul on kajakad endale linnakeskkonnas leidnud sobiliku niši ja siia elama asunud.
«Mõnikord arvatakse, et see võib olla ökoloogiline lõks, kuid kahtlustan, et kajakate jaoks on linnad osutunud headeks paikadeks,» nentis ta.
Marani sõnul on kajakas looduskaitse all, kuid ründe ohvriks langev inimene võib ennast käepäraste vahenditega siiski kaitsta.
Marani hinnangul on probleem pigem selles, et Eestis pole välja kujunenud regulatsiooni, kuidas näiteks kajakate arvukust reguleerida.
«Isegi debatti pole toimunud,» nentis ta.
Marani arvates on teema kõrvale jäänud, sest reguleerimine tähendab püüdmist ja hävitamist, mistõttu on teemal ehk halb maik juures.
«Kuid kui selleks on vajadus, tuleks neid asju mõistlikult ja rahulikult arutada,» hindas ta. «Ja kui on vajadus, siis sätteid muuta.»
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Brita Merisalu sõnul on linnalindude teema ikka aeg-ajalt üles kerkinud, kuid see taandub suures osas siiski heakorra küsimuseks.
«Seni, kuni säilivad kohad, mis meelitavad linde ligi, jääb see teema päevakorrale,» sõnas ta.
Kui aga hakid või kajakad on sinu hoovi elama asunud, pole suurt midagi võimalik teha, sest kui neid miski meelitab, siis selleks on kas soodne elupaik või toidubaas või mõlemad. Hernehirmutisele või teistele peletustehnikatele ei maksa loota, sest Marani sõnul harjutakse kõigega.
«Loodus on juba nii sätitud, et pikapeale hajume ära – hernehirmutised toimivad ka teatud ajani ja siis harjuvad linnud ära,» sõnas ta. «Suuri vaenlasi röövlite näol neil pole, hea elupaik. Kui toit on olemas, siis on kõik korras.»
Marani sõnul teevad kajakad pesa pigem vee lähedusse jäävatesse kohtadesse.
Merisalu väitel peaksid majaomanikud hoolsad olema ja kontrollima, et linnud nende katustel ei pesitseks.
«Seda tuleks teha järjekindlalt,» toonitas ta.
Samuti Merisalu soovituste kohaselt pesad ära korjata, kui need ehitatud on, aga mune veel sees pole, sest kui munad on juba pesas, siis ilma loata pesi lõhkuda ei tohi.
Kui pesas on aga munad, võib kajakas agressiivsemaks muutuda ja pesa lähedal olevate inimeste suunas pikeerida, kuid see on Marani sõnul lihtsalt inimeste hirmutamiseks ja tavaliselt lind inimest ei puuduta. Maran tõstis ka esile, et kui kajakapojad kooruvad, siis hakkavad nad päris kiiresti liikuma ja lahkuvad pesast.