Postimehe ajakirjanikud kandideerivad pressipreemiale kõikides kategooriates

Nils Niitra kandideerib pressipreemiale kahes kategoorias.

FOTO: Postimees

Eile selgusid tänavuste ajakirjanduspreemiate kandidaadid – Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) žürii valikul on Postimehe autorid esindatud nii uudis-, arvamus- ja olemusloo kui ka multimeedia kategoorias.

Uudise kategooria auhinnakandidaadid on Nils Niitra Postimehes 24. aprillil ja 8. mail ilmunud lugudega «Riik kirjutab korstnasse vähemalt 700 000 eurot», mis räägivad jäälõhkujate ostmise kavast, Holger Roonemaa Eesti Päevalehes 15. ja 16. oktoobril ilmunud lugudega «Tallinn aitab: linna palgale jõudsid maadevahetuse peategelased» ning Kirsti Vainküla Eesti Ekspressis 23. jaanuaril ilmunud looga «Ametnikud ei halasta: lapselt võetakse kodakondsus». Uudise kategoorias laekus tänavu 36 tööd.

Arvamuse kategoorias valis žürii kolme kandidaadi sekka Mariel Gregori 8. oktoobril Postimehes ilmunud arvamusega «Kooseluseadust on vaja», Vilja Kiisleri Äripäevas 19. augustil ilmunud arvamusega «Ma armastasin ehitajat» ja Krister Parise Eesti Päevalehes 3. märtsil ilmunud arvamusega «Ise me venelased Krimmi kutsusime». Arvamuse kategoorias esitati 40 tööd.

Olemusloo kategoorias kandideerivad auhinnale Nils Niitra 31. mail Postimehes ilmunud looga «Eesti mehe viimane kiri: «Anna sigadele süüa»», Sander Silm Õhtulehes 13. septembril ilmunud looga «Hauad, millest kirjutamine toob kaasa pahandusi» ja Tarmo Vahter Eesti Ekspressis 29. oktoobril ilmunud looga «Jevgeni Ossinovski põliseesti juured». Olemusloo kategoorias esitati 58 tööd.   

Sel aastal on pressipreemiate valikus ka kaks uut võistluskategooriat: parim venekeelne lugu ja multimeedia kategooria. Parimale venekeelsele loole kandideeris 21 ja multimeedia kategoorias 24 tööd.

Parima venekeelse loo auhinna kandidaadid on Oksana Avdejeva MK-Estonias 17. septembril ja 17. detsembril ilmunud lugudega lasterohketest peredest, Irina Kablukova Den za Dnjomis 21. juunil ilmunud looga ootamatult haigestunud lapsest ning Nikolai Karajev Den za Dnjomis 28. juunil ilmunud looga ulmekirjanike sõjast.

Multimeedia kategoorias kandideerivad Tiit Blaat, Kirsti Vainküla, Mart Nigola ja Rain Pruul Eesti Ekspressi veebis ilmunud looga «Pinnalpüsimine: Kaks ja pool kuud Arne Loki ja tema pere elust», Aime Jõgi Tartu Postimehe veebis ja paberlehes 27. augustil ilmunud looga «Kuidas ma käisin Peipsi taga omasid vaatamas» ning Delfi toimetus eelmise aasta juulis ilmunud laulu- ja tantsupeo kajastusega.  

Võitjad tehakse teatavaks 6. märtsil. Iga pressipreemia auhinnaga kaasneb 640 eurot.

EALLi žürii valis eile välja ka noore ajakirjaniku preemia kandidaadid, kelleks on Madis Järvekülg Postimehes ja Sirbis kirjutatud lugudega, Juhan Lang Äripäevas kirjutatud lugudega ning Ann-Marii Nergi Eesti Päevalehes ilmunud lugudega. Preemia suurus on 1000 eurot ja sellele võis kandideerida kuni 25-aastane kirjutav ajakirjanik.

6. märtsil avalikustatakse ka aasta pressifoto preemia võitjad. Aasta parima uudisfoto kategoorias on auhinnakandidaadid Erik Prozes (Postimees, kahe fotoga) ja Margus Ansu (Tartu Postimees). Olemusfoto kategoorias kandideerivad Dmitri Kotjuh (Järva Teataja), Liis Treimann (Postimees) ja Priit Simson (Eesti Päevaleht). Spordifoto kategoorias on üles seatud Dmitri Kotjuh (Järva Teataja), Hendrik Osula (Delfi) ja Liis Treimann (Postimees). Portreeauhinnale kandideerivad Renee Altrov (Müürileht), Birgit Püve (Müürileht) ja Dmitri Kotjuh (Järva Teataja).

Vaata aasta pressivideo nominente siit!

Aasta pressifoto nominendid leiab siit!

Tagasi üles