Kolmapäevases Eesti Rahvusringhäälingu televisiooni väitlussaates «Foorum» jäi prevaleerima seisukoht, et eelarvet püütakse vaid üksikute kärbete kaupa kokku pannes tasakaalu saada, kuid suurem plaan ja laiem visioon riigi rahaasjades hetkel puudub.
«Foorum»: eelarve osas puudub laiem visioon
Riigikogu keskfraktsiooni aseesimees Ain Seppik rõhutaski, et koalitsioonil pole ju mingit plaani, alles viimasel tunnil on asutud eelarvet kokku klopsima.
Endine rahandusminister rahvaliitlane Aivar Sõerd juhtis tähelepanu tõsiasjale, et sisuliselt tegeletakse ju praegu eelarvestrateegiat puudutavate küsimustega, mis loomuliku arengu korral peaks eelarve enese kokkupanekule eelnema.
Sõerd meenutas, et eelarvestrateegia pidanuks siiski juba 31. maiks valmis saama.
Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) peasekretär ning parlamendi rahanduskomisjoni liige Margus Tsahkna tõdes, et kuigi koalitsioon on oma eelarvealaseid ettepanekuid ja pakkumisi teinud viimasel ajal ajakirjanduse vahendusel, ei ole sellises avalikus asjaajamises tingimata midagi halba.
Ta rõhutas, et oluline on, et eelarvekõnelused ei muutuks valimislubadus valimislubaduse vastu kauplemisvoorudeks ning lisas kohe, et samal päeval toimunud koalitsiooni nn. krokodillide komisjoni koosolekul jäi talle mulje, et suuremad erimeelsused on ületatavad ning osapooled teevad kõik endast oleneva, et tasakaalus eelarve kokku saada.
Ain Seppik nõustus Postimehes ilmunud IRLi liikme Taavi Veskimägi arvamusega, et asju tuleb nimetada õigete nimedega ning mitte karta praeguses situatsioonis sõna «kriis». Samas tõi ta välja, et selle tõsiasja tunnistamise asemel peaminister Andrus Ansip muudkui lobiseb ja lobiseb, seda ka parlamendi ees.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees reformierakondlane Jürgen Ligi rõhutas, et tasakaalus eelarve saadakse kokku, kuna muud ei jää üle. Ta ütles, et kuigi koalitsiooni sees ajuti tülitsetakse ja öeldakse üksteisele halvasti, siis tehakse seda teravate vaidlusküsimuste puhul asja pärast ning midagi põhimõtteliselt halba selles pole.
Saate vaatajatelt küsiti, kuidas ollakse rahul valitsuse tegevusega ning vaid 25,7 protsenti vastanutest olid valitsuse tegevusega rahul. 74,3 protsenti hindas valitsuse tegevust ebarahuldavaks.