Ettevõtluskonkursil Ajujaht valiti välja viis finalisti, kes jätkavad võitlust 50 000-eurose auhinna nimel ning nendest kolm on seotud, kas siis otseselt või kaudselt, põllumajandussektoriga – OÜ Okkastyle, OÜ Scalematic ja OÜ Huntloc.
Üle poolte Ajujahi äriideedest on seotud põllumajandussektoriga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Osaühing Okkastyle valmistab akustiliste omadustega dekoratiivseid männiokastest plaate. OÜ Scalematic pakub Hivescale nime alt tehnoloogilist lahendust mesitarude kaugjälgimiseks ning OÜ Huntloci teenused on suunatud jahimeestele, muutes küttimise nutikaks.
Ajujahi žürii liige ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse nõukogu liige Erki Mölder ütles, et kahekümne hulgast viie valimine ei olnud väga keeruline. «Kuigi kõik täna nähtud kakskümmend meeskonda on palju arenenud, eristub konkreetne viisik just oma tugevuste poolest. Samas on viie meeskonna tugevused väga erinevad – ühel meeskond, teisel idee sisu, kolmandal turupotentsiaal,» selgitas Erki Mölder.
Hivescale meeskonna liige Tarmo Hõbe osaühingust Scalematic sõnas, et kõige paremad ideed sünnivad elust enesest ehk vajadusepõhiselt, nii ka nutikad mesitarud.
Nutitarud
Enamjaolt asuvad ühe mesiniku mesitarud mitmes erinevas kohas, vahel ka erinevates maakondades, seega on nende füüsiline külastamine aja- ja rahakulukas. «Mesinik ise elab Tallinnas, aga ta mesitarud on Haanjas, Jõgeval või Saaremaal, siinkohal tulemegi meie appi ja paigaldame tarude külge erinevaid andureid – kaalud, temperatuurimõõdikud ja ilmajaamad. Seejärel saavad mesinikud vajaliku teabe mugavalt veebipõhiselt kätte,» kirjeldas meeskonna ideed Tarmo Hõbe.
Lisaks plaanib Hivescale pakkuda eraldi analüüsiteenust. «Loome iseteeninduskeskkonna, kuhu koondame kogu info ning teostame vajalikke analüüse. Tulemustest lähtuvalt saame anda mesinikule tagasisidet,» sõnas Tarmo Hõbe. Ta lisas: «Eriti oluline on see hobimesinikele, kellel puuduvad laialdased teadmised vastavast valdkonnast.»
Praegu on antud toode väljaarendamise faasis, kuid tänavu kevadeks plaanitakse esimeste prototüüpidega välja tulla. «Tahame anda kümnele Eesti mesinikule esimesed prototüübid maikuus kätte, et saaksime hakata infot koguma ning algaks katsetuste ja paranduste periood,» rääkis Tarmo Hõbe.
Laiemale turule plaanitakse toodet pakkuma hakata käesoleva aasta lõpus. Kõige kasulikumateks müügisihtkohtadeks Euroopas peab Hivescale'i meeskond Saksamaad, Prantsusmaad, Itaaliat ja Hispaaniat, samas suurimad meetootjad maailmas on Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Austraalia ja Uus-Meremaa.
«Väljaspool Eestit on hooajad pikemad, meie äri seisukohalt on see hea, sest kuskil maailmas on ikka parasjagu hooaeg,» sõnas Tarmo Hõbe. «Nendes maades tuleb meie ettevõtmise efekt veel paremini välja, sest seal on vahemaad palju mastaapsemad,» täiendas ta öeldut.
Ühtlasi avaldas Tarmo Hõbe lootust, et oma ettevõtmisega tekitavad nad mesinduse vastu suuremat huvi ka noorema põlvkonna seas.
Iga okas loeb
OÜ Okkastyle'i tegevjuhil Margus Siilikul mõlkus juba pikemat aega peas mõte hakata valmistama midagi looduslikest materjalidest. «Nähes ükskord väikest männiokaste kuhja, mis jättis õhulise ja huvitava mulje, avastasin end mõttelt, et sellest saaks teha väga huvitava keskkonnasõbraliku toote,» meenutas Margus Siilik, kuidas sündis idee akustiliste omadustega dekoratiivsest seinapaneelist.
Margus Siiliku sõnul on seni akustilisi plaate Eestisse imporditud, kuid nüüd saab neid Põlvamaa metsadest. Männiokkad kogutakse Põlvamaa raielankidelt koostöös nii erametsaomanike kui ka RMK-ga. Samuti tehakse koostööd Maarja Külaga, pakkudes intellektipuudega inimestele jõukohast tööd. Peale okaste kasutatakse paneelide tootmises Eesti lammastelt saadud viltmatti, et tulemus akustilises mõttes veelgi parem oleks.
Osaühingu Okkastyle tooted erinevad konkurentide omadest keskkonnasõbralikkuse poolest, kuna kasutatakse looduslikke materjale, ja lisaks paistavad tooted silma erilise struktuuriga, sest männiokkaid ei pressita kokku. «Männiokkad said valitud seetõttu, et nendega on võimalik tekitada pinnale väga ilus ja dekoratiivne struktuur. Teised okkad oleksid olnud liiga lühikesed ning ei andnuks oodatud tulemust,» kõneles Margus Siilik.
Ettevõte pakub dekoratiivseid ja akustilisi seinapaneele OKKA märgi all ning eritellimusena on valminud isegi baariletid, lükand- ja garderoobiuksed. Lähitulevikus plaanitakse keskenduda ka ekspordile ning selles suunas on esimesed sammud juba tehtud.
Nutikas küttimine
Huntloc OÜ meeskonna juht Herko Sunts on ise jahimees ning temagi idee tuli vajadusest lähtuvalt ehk jahil viibides. «Ükskord jahil infopuudusesse jäädes hakkasin mõtlema, miks me ei kasuta taskutes olevaid nutitelefone üksteise asukoha määramiseks,» rääkis ta. Samuti tundis ta puudust mõistliku hinna ja kvaliteedi suhtega jälgimisseadest koertele ning alustati sellegi arendamisega.
«Soovime pakkuda jahimeestele terviklikku infojuhtimise platvormi, kus on võimalik reaalajas näha osalejate asukohta ja liikumist, jagada jahiinformatsiooni, analüüsida jahistatistikat ning hallata oma jahimaa ulatust,» kirjeldas Herko Sunts. Üheks oluliseks eesmärgiks on suurendada jahiohutust, kuna Huntloc meeskonna sõnul saab igal aastal surma tuhandeid jahimehi – näiteks USA-s ligikaudu 1000 ja Itaalias üle 100 inimese.
Jahikoerte jälgimiseks pakub osaühing Huntloc nutikat koerakaelarihma, mis GSM-levi abil edastab koera asukoha andmed jahimeeste nutitelefonidesse.
«Lisaks on võimalik antud seadmele helistada ning kuulata koera haukumist ja jagada õpetatud koerale käsklusi,» rääkis Herko Sunts. «Meie koera jälgimisseade saab olla ka praktiline lahendus neile, kellel kipuvad koerad hulkuma,» lisas ta.
Huntloc meeskond teeb aktiivset koostööd Eesti Jahimeeste Seltsiga, ühes nendega arendatakse välja riiklikku jahindusplatvormi, mis oleks üheks osaks Eesti e-riigist. «Selle kaudu saaksid jahimehed teavet maa-alaga seonduva – kinnistu omanike, looduskaitsealaste piirangute ja ulukikahjustuste – kohta,» kõneles Herko Sunts.
Ligikaudu viis protsenti Eesti jahimeestest kasutavad praegu Huntloci tooteid ja teenuseid, edasi on plaan liikuda Eestist välja. «Sügisel tahame olla Skandinaavia ja Baltikumi turul ning seejärel laieneda Euroopas ja Põhja-Ameerikas,» tutvustas ambitsioonikaid plaane Huntloci meeskonna juht.