Inimkehade proosa aususe altaril

, teatrikriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sooritusvõime test: jooks kõrgetel kontsadel.
Sooritusvõime test: jooks kõrgetel kontsadel. Foto: Gabriela Liivamägi

Varasemaid Renate Keerdi ja Kompanii Nii koostöös sündinud lavastusi («Pung» ja «Pure mind») iseloomustatakse tihti kui kompromissituid, mängulisi, provokatiivseid, koomilisi, ausaid, vaimukaid ja erutavaid. «Põletatud väljade hurmaa» ei ole selles mõttes erand, kuid varasem pea viimase piirini viidud ekspressiivsus on asendunud pisut mõtlikuma (äärmisest uudishimust kantud) sisekaemusega.

Etendajad Liisa Tetsmann, Taavi Rei ja Gerda-Anette Allikas kehastavad justkui antropolooge, kes otsivad ja leiavad enda keha ja absurdimaailmaga kontakti astudes järjest põnevamaid detaile, staadiumeid ning jaburusi, samal ajal oma leide hoolikalt üles märkides ja iseenda peal katsetades. Kõik leiud ja avastused moodustavad viimaks kokkupanduna ühe hiiglasliku kuriositeetide kabineti, kus troonivad kõrvuti briljandid, merineitsi saba ja väljasurnud dodode kivistunud pabulad. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles