Lõimumiskava monitooringu järgi seisneb eesti- ja venekeelsete elanike üks suuri erinevusi majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse hindamises
Muukeelsed tajuvad järjest enam sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust
Lõimumiskava monitooringut koordineerinud Tallinna ülikooli riigiteaduste instituudi professor Raivo Vetik märkis, et lisaks kodakondsuse vähenevale populaarsusele venekeelse elanikkonna seas ja vähenevale usaldusele riigi ja institutsioonide vastu on ohusignaaliks sotsiaal-majandusliku ebavõrdsuse tajumise suurenemine.
Vetik sõnas, et kuigi lõimimiskava eesmärgiks on erinevuste vähendamine tööhõives ja sissetulekutes, on seal märgata negatiivset arengut.
Küsitlusega uuriti inimeste hakkamasaamise kohta ning tulemustes on võrreldud aastaid 2010 ja 2008. «Eestlased hindavad oma olukorda oluliselt paremini ning erinevused eestlaste ja Eesti venelaste vahel suurenevad. See kinnitab ka mitmete teiste uuringute järeldusi, et Eesti ühiskond liigub selles suunas, kus rahvuslikud erinevused hakkavad üha enam kattuma klasside sotsiaalmajanduslike erinevustega, mis on samuti üks ohumoment,» rääkis Vetik.
Oma sissetulekut ja hakkamasaamist pidas heaks 21 protsenti eestikeelseist vastajaist ning 6 protsenti venekeelsetest. Aasta varem oli need näitajad 21 ja 8. Hakkama saab praegu 51 protsenti eestikeelsetest vastajatest ja 44 protsenti venekeelsetest. 2008 olid numbrid 58 ja 53. Et hakkama on raske saada, tunnistas 21 protsenti eestikeelseid vastajaid ja 38 protsenti venekeelseid ning toime ei tule vastavalt 6 protsenti ja 12 protsenti.
Majanduslik ja sotsiaalne ebavõrdsus häirib 89,9 protsenti venekeelsest elanikkonnast ning 51,5 protsenti eestikeelsest. «Venelased tajuvad seda tunduvalt enam kui eestlased,» sõnas Vetik.
Saar Poll küsitles lõimumismonitooringu tarbeks maikuus juhuvalimi meetodil 1010 inimest. Pooled küsitletuist olid venekeelsed.