Laiemat tähelepanu pälvis see seoses demograaf Paul Demeny 1986. aasta artikliga, kus ta nägi laste eest hääleõiguse andmist madala sündimuse probleemi lahendusena.
Sellise perevalimise või delegeeritud hääletamise eesmärgiks on panna erakonnad rohkem laste huvidega arvestama. Nii kerkiksid valimislubaduste seas esile ka laste seisukohast olulised teemad.
Järgnevalt mängitaksegi läbi situatsioon, kui lapsevanemad saaksid Eestis anda valimistel hääli oma alaealiste laste eest. Selleks kasutatakse Euroopa Sotsiaaluuringu andmeid Eesti kohta, mis annavad ülevaate nii inimeste valimiseelistustest kui ka nende perekondade suurusest.
Euroopa Sotsiaaluuringu 2012/2013. aasta voorus küsiti vastajatelt poliitilise aktiivsuse kohta järgmised küsimused. Kõigepealt paluti anda teada, kas vastaja osales viimastel, 2011. aasta märtsi Riigikogu valimistel. Vastajatest 59% olid neil valimistel hääletamas käinud, 28% ei osalenud valimistel ja 13% vastajatest ei omanud sel ajal hääleõigust.
Inimesi, kelle leibkonnas oli 2011. aasta märtsi seisuga alaealisi lapsi, oli küsimustikule vastajate seas ligikaudu veerand. Võrreldes omavahel alaealiste lastega ja lasteta vastajaid, paistab silma, et lastega vastajate seas oli rohkem valimas käinuid kui lasteta vastajate hulgas (vastavalt 65% ja 58%).
Selgitamaks välja, millised oleksid erakondade tulemused siis, kui vanematele anda hääleõigus ka alaealiste laste eest, anti analüüsis kõigile vastajatele, kelle leibkonnas elas 2011. aasta märtsi seisuga alaealisi lapsi, iga lapse eest lisaks pool häält. Seda tehti arvestusega, et lapsel on kaks vanemat, kes mõlemad soovivad tema hääleõigust realiseerida.