Sisuturundus

Eestimaalane on lääneeuroopalikult usaldav

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: Erik Prozes

Usaldus oma lähikonnast väljapoole jäävate inimeste suhtes on ühiskonnateooria kohaselt ühiskonda kooshoidev jõud. Nii on Saksa sotsioloogia klassik Georg Simmel kirjutanud, et ilma üldise usalduseta inimeste vahel pudeneks ühiskond laiali. Eeldades, et kõrge usalduse tase ühiskonna sujuvat toimimist toetab, on põhjust Euroopa Sotsiaaluuringu andmetele tuginedes analüüsida, kui usaldavad on kaaskodanike suhtes eestimaalased ehk kui hästi püsib võrreldes teiste Euroopa riikidega koos Eesti ühiskond.

Briti sotsioloog Anthony Giddens defineerib usaldust kindelolekuna inimeste või süsteemide usaldusväärsuses. Sotsiaalset usaldust võib sellest johtuvalt defineerida kui kindelolekut, et teised inimesed peavad üldjuhul sõna ning käituvad abivalmilt ja heatahtlikult. Seejuures on oluline, et usaldavalt, abivalmilt ja heatahtlikult toimib suurem osa inimestest, sest ühiskonnas, kus sotsiaalset usaldust napib, kasutataks usaldavalt käituvat inimest armutult ära. 

Nüüdisaegsete ühiskonnateooriate kohaselt mängib sotsiaalne usaldus olulist rolli nii poliitiliste institutsioonide töövõime kui majanduse toimimise seletamisel. Usaldus soodustab koostööd ja muudab majanduse efektiivsemaks. Samuti vähendab see ühiskonna jaoks pettuse ja kuritegevusega seonduvaid kulusid. Anu Realo ja Jüri Allik on leidnud, et inimesed, kelle usaldusraadius on laiem, kalduvad rohkem toetama ühiskondlikke algatusi ning osalema ühiskondlikes ettevõtmistes. 

Sotsiaalse usalduse mõõtmiseks palutakse Euroopa Sotsiaaluuringus inimestel vastata küsimusele «Kas Teie arvates võib enamikku inimesi usaldada?». See sotsiaaluuringutes väga levinud küsimus võimaldab mõõta inimeste usaldust väljapoole nende lähiringi jäävate ja päris võõraste inimeste suhtes.   

Vaadates 2012. aasta vastuseid sellele küsimusele, selgub, et kõige usaldavamad inimesed elavad Taanis, kuid ka Norra, Soome, Rootsi ja Island näitavad sotsiaalse usalduse osas kõrgeid skoore. Skandinaavia maade järel kuuluvad sotsiaalse usalduse osas Euroopa esikümnesse Holland, Šveits, Eesti, Suurbritannia ja Leedu. Madal on usalduse tase mitmetes Lõuna- ja Ida-Euroopa riikides. 

Riikide järjestus ei muutu oluliselt, kui lisada analüüsi eurooplaste arvamus teiste inimeste abivalmiduse ja heatahtlikkuse kohta. Kolme küsimuse liitmisel moodustatud indeksi alusel tõuseb samuti tugevalt esile iseäranis usaldav Skandinaavia, millele järgnevad Lääne-Euroopa ja Balti riigid. Seega võib täheldada sotsiaalse usalduse lõhet Lääne- ja Ida-Euroopa ning Põhja- ja Lõuna-Euroopa vahel. Seejuures on märkimisväärne, et Eesti ja Leedu paigutuvad usalduse taseme poolest ühte gruppi Lääne-Euroopa riikidega. 

Eesti eristumist ülejäänud postsotsialistlikest riikidest aitab seletada vast see, et Eestis on suhteliselt hästi mitmete teguritega, mida peetakse sotsiaalse usalduse tekkes oluliseks: ühtviisi kõrged on nii inimeste haridustase kui ka usk õigussüsteemi usaldusväärsusse. Saksa sotsiaalteadlase Katja Nelleri Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinev analüüs näitab, et oma osa eestimaalaste kõrges üldise usalduse skooris võib mängida ka ajalooliselt protestantlik taust. 

    Tagasi üles