Ukrainast tuli Eestisse mullu poolsada põgenikku

Ida-Ukrainast pärit pagulane Venemaal.

FOTO: Smityuk Yuri / Scanpix

Vaid seitsmele ukrainlasele on praeguseks antud täiendav kaitse ja kahele elamisluba.

Kõige rohkem oligi mullu varjupaigataotlejate seas ukrainlasi, selgus täna avaldatud Varjupaiga Aastaraamatust. Kunagi varem ei ole Eesti ukrainlastele varjupaika andnud.

 

Täiendav kaitse anti alles selle aasta alguses seitsmele Ukraina kodanikule, kes pärinevad vahetult kriisipiirkonnast ja on eakad või lastega pered. Kahel juhul anti elamisluba ka pereliikmele.

MTÜ Eesti Pagulasabi esimehe Eero Jansoni sõnul viivitas politsei- ja piirivalveamet mullu ukrainlastest varjupaigataotlejate otsustega. 55st Ukraina põgenikust saadeti veel aasta jooksul üksteist kodumaale tagasi. Nende puhul, kes asüüli ei saanud, oli Jansoni sõnul põhjenduseks, et nad oleks ka Lääne-Ukrainasse põgeneda saanud. Janson ütles, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti seisukoha järgi ei peaks see piisav põhjendus olema.

Ukrainas on praegu ligi poolteist miljonit sisepagulast. ÜRO andmetel palub veerand miljonit ukrainlastest teistest riikidest varjupaika. Ka Eesti inimõiguste keskus on rõhutanud, et ukrainlaste vastuvõtmisega tuleks tegeleda.

Samas toetas välisministeerium Ukraina konfliktis kannatanuid mullu miljoni euroga.

Ukraina järel on Sudaan teine riik, kust mullu kõige enam varjupaigataotlusi tuli. Neist seitse said ka positiivse otsuse.

 

Kõige enam on viimase 17 aasta jooksul andnud Eesti riik kaitset Venemaalt, Afganistanist ja Sudaanist pärit pagulastele.

 
Tagasi üles