Rein Raud: ülikooliharidus olgu tasuta

FOTO: Lennart Rikk

Tallinna Ülikooli rektor Rein Raud peab kõige paremaks kõrghariduse rahastamise valemiks seda, kui kõik maksumaksjad annavad oma solidaarse panuse sellesse, et ühiskonna andekamad saaksid tasuta kõrghariduse.

Mida arvate haridusminister Tõnis Lukase ideest kehtestada Eestis kõrghariduse paremaks rahastamiseks eraldi maks? Mis on selle idee suurim pluss ja miinus võrreldes praeguse olukorraga?

Mu meelest on oluline, et minister ütles selgelt välja oma põhimõttelise toetuse tasuta kõrgharidusele ning ka see, et ta mõistab, et lisarahata ei ole võimalik kõrgharidusstrateegiat ellu viia.

Ülikoolidelt ei saa nõuda uusi tegevusi ja taseme jätkuvat tõstmist tegevuskeskkonda garanteerimata.

Ka praegune olukord, kus osa ei maksa ja osa maksab oma hariduse eest kogu õpingute aja vältel, ei ole sugugi õiglane.

Konkreetse idee suhtes olen natuke skeptilisem. Näiteks mis juhtub nendega, kelle õpingud on pooleli jäänud, kuid kõrge sissetulek saavutatud tänu sellele, mis jõutud ülikoolis omandada?

Kas ja kuidas teha vahet rakenduskõrghariduse, bakalaureuse-, magistri- ja doktorikraadi omandanute vahel?

Kas on ikka õiglane maksustada edasipüüdlikkust ja avaramat maailmavaadet?

Lukas flirdib ka pea kõigile jagatava tasuta kõrghariduse idee ja vajaduspõhise õppetoetuste süsteemiga. Kuidas te nendesse mõtetesse suhtute, kui need tuleksid ministri kirjeldatud kujul koos kõrgharidusmaksuga?

Niinimetatud Austraalia mudeli eelis puhtakujulise tasulise kõrghariduse ees selles ju seisnebki, et õppija saab end kõigepealt õpingutele pühendada ning seejärel selle eest tasuda, kui seda lubab tema sissetulek.

Siiski ei ole tegemist tasuta kõrgharidusega, sest hiljem tuleb selle eest maksta - osadel rahas, osadel väiksemat sissetulekut pakkuvat, aga kõrget kvalifikatsiooni nõudvat tööd tehes.

Kõige parem oleks siiski, kui kogu ühiskond osaleks oma andekatele noortele tasuta kõrghariduse pakkumises solidaarselt.

Milline alternatiivne lahendus võiks Lukase ideest paremini meie kõrghariduse rahalist olukorda ja rahvusvahelist konkurentsivõimet parandada?

Kui me soovime endale samasugust haridussüsteemi, nagu on Põhjamaades, siis peaks seda sarnastel alustel ka finantseerima.
 

Tagasi üles