Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) aulas toimus täna rektorikandidaatide vahel avalik väitlus, kus debateerijad tutvustasid oma valimisprogrammi ning vastasid nii moderaatori kui ka publiku küsimustele.
TTÜ rektoriks pürgijad väitlesid ametikoha pärast
14. aprill 2015, 21:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) rektorikandidaatide avalik väitlus on järelvaadatav.
Esimesena tutvustas oma valimisplatvormi biomeditsiinitehnoloog, üle kümne aasta Teaduste Akadeemiasse kuulunud Mart Ustav. Tema sõnul oleks vaja oluliselt tugevdada ülikooli teadustegevust. Lisaks märkis ta, et õppeasutus peaks rohkem keskenduma teemadele, mis on perspektiivikad, nagu energiatõhus ehitus, roheline energeetika, kaasaegne meditsiin ning peenkeemia.
Samuti peaks tema arvamust mööda TTÜ edendama dialoogi ettevõtjatega ning, et kõrgkool osaleks firmade tegevuses nii Eestis kui ka välismaal. Selliste ettevõtmiste paremaks edendamiseks loodaks uus ametikoht – arendusprorektor.
Muuseas on ta veendunud, et oleks vaja läbi viia esimese õppeaasta lõpus «selektsioon», mille idee seisneb selles, et üliõpilasi saaks nende endi õpitulemuste järgi edasi suunata kas rakenduslikule või akadeemilisele õppesuunale.
Mehaanikateadlase, TTÜ küberneetika instituudi direktor Andrus Salupere arvates peaks ülikool pakkuma laiapõhjalist haridust, ent erilist tähelepanu oleks vaja jätkuvalt osutada traditsioonilistele insenerialadele.
Samuti oleks vaja muuta tema hinnangul TTÜ atraktiivseks tööandjaks. Selleks peab ülikool pakkuma konkurentsivõimelist palka, aga ka töötajatele tulevikuperspektiivi. Üks moodus, kuidas muuta töökeskkonda stabiilseks, on, «kui inimesed ei pea kogu aeg end tõestama».
Salupere selgitas, et sel puhul oleks tegemist karjäärimudeliga, milles ülikooli töötajad ei oleks enam viieaastase lepinguga tööle võetud, vaid neile korraldatakse siis mingi perioodi järel atesteerimine. Selle idee eelis seisnevat selles, et siis saavad atesteerimise edukalt läbinud töötajad jätkata oma positsioonil edasi, ilma et kuulutataks uuesti konkurss välja.
Teaduste Akadeemia liige ja füüsik, endine haridusminister ja Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo (IRL) rääkis, et eelnevate rektorikandidaatide visioon muuta TTÜ Läänemere üheks juhtivamaiks tehnikaülikooliks on ambitsioonikas. Tema sõnul on ainuüksi siinse piirkonna kümme parimat tehnikaülikooli maailmatasemel. Aaviksoo arvates võiks ülikool ikkagi keskenduda väiksematele, ent saavutavatele eesmärkidele.
Nii ka märkis Aaviksoo, et tema poliitiline kogemus tuleks talle ülikooli juhtimisel kasuks. Ta tõi näite, kuidas kogemused ministritööst 90ndatel tulid talle hiljem Tartu Ülikooli juhtimisel kasuks.
Tehnikateadlane, Teaduste Akadeemia liige Jakob Kübarsepp juhtis tähelepanu, et ülikoolis oleks vajalik muuta akadeemilise karjääri mudel kaasajas toimivaks, sest nüüd vajavad suuremal määral tähelepanu inimesed ja nende tegevuse tulemuslikkus.
Tema arvates on õppetegevuse valdkonnas esmatähtis kvaliteet: õppejõudude õpetamisoskuste arendamine ja ülikooliväliste inimeste väärtuslike teadmiste ja oskuste kaasamine õppetegevusse. Samuti ei tasu tähelepanuta jätta üliõpilaste tulemuslikkust.
Veel lisas ta, et teadustegevuse valdkonnas tuleks parandada doktoriõppe tulemuslikkust, eelkõige suurendades nõudlikkust doktorantide ja juhendajate valikul ning arendada võimekust luua kõrgetasemelisi teaduspublikatsioone.
22. mail valib TTÜ kuratoorium rektori nelja kandidaadi seast: Jaak Aaviksoo, Jakob Kübarsepp, Andrus Salupere ja Mart Ustav.
Tulevane rektor astub ametisse viieks aastaks tänavu 1. septembril.