Kohus mõistis pisitüdruku sandistamises süüdistatud Egerti üheksaks aastaks vangi
Veel täiendatud 11.50!

Harju maakohus mõistis väikelapse sandistamises süüdistatud Egert Mustale täna karistuseks üheksa aasta pikkuse vangistuse.

Ühtlasi mõistis kohus Mustalt kannatanu esindaja kasuks 50 000 eurot ja riigi tuludesse menetluskulud 2922,63 eurot.

Kohus tunnistas 33-aastase Musta süüdi karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb piinamist, ning mõistis selle eest süüdistatavale kolme aasta pikkuse vanglakaristuse. Samuti tunnistas kohus mehe süüdi raske tervisekahjustuse tekitamises, millega on oht kellegi elule. Selle eest mõistis kohus karistuseks üheksa aasta pikkuse vangistuse. Kohus otsustas seega mõista Egert Mustale liitkaristuseks üheksa aastat trellide taga.

Advokaat ei ole menetlusega rahul

Karistuse kandmise alguseks loetakse mullu 18. septembrit, mil mees vahi alla võeti. Egert Musta advokaadil Natalia Lausmaal oli kohtuotsuse järel juba oma kliendi apellatsiooniavaldus paberil valmis kirjutatud.

Mustale mõistetud karistus on advokaadi hinnangul liiga karm. «Võrreldes emaga (Keiti Voogre - HM), kes praktiliselt pääses ilma karistuseta, kui nii võtta, siis ma jääksin selle juurde, et praegune menetlusseadustik kohtles väga ebaõiglaselt neid kahte isikut,» leidis Lausmaa. Kaitsja sõnul oleks mõlema üle pidanud kohut pidama üldmenetluses. Nimelt tegi kohus Voogre süüasjas otsuse kokkuleppemenetluses.

«Minu arvates prokurör praegu väga ülekohtuselt leidis, et ema ei ole peaaegu mitte milleski süüdi ja kõiges on süüdi Egert, kes võttis võõra lapse, toitis teda, kattis teda ja tegeles temaga,» lisas Lausmaa.

Põhja ringkonnaprokurör Saskia Kask ei osanud veel öelda, kas kaebab otsuse edasi. «See karistus, mille kohus mõistis, on küll pisut leebem kui see, mida mina küsisin. Ma pean kohtuotsuse ja motiividega tutvuma ja seejärel saan otsustada, kas ma kaeban otsuse edasi või mitte,» ütles ta Postimehele.

«Kindlasti on see erakordne juhtum. Selliseid, nii raskete tagajärgedega laste väärkohtlemise juhtumeid on õnneks ikkagi väga harva,» lisas Kask, kes taotles Mustale 12 aasta pikkust vangistust.

Kohtu põhjendused

Kohtunik Helve Särgava ütles täna kohtu otsust põhjendades, et süüasjas oli nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid. Vastavalt seadusele tõi ta kergendava asjaoluna välja selle, et süüdistatav väljendas kohtus kahetsust, samas kui raskendava asjaoluna nimetas ta selle, et vägivallateod olid pandud toime noorema kui 12-aastase isiku vastu. «Täpsemalt öeldes väga väikese ja ennast mitte kaitsta saava lapse vastu,» ütles ta. Samuti arvestati Särgava sõnul, et laps oli teatud perekondlikus sõltuvuses süüdistavast.

«Kindlasti tuleb kuriteo toimepanekut soodustava asjaoluna arvestada antud juhul siiski ka lapse ema, s.o antud asjas tunnistaja, täielikku ükskõiksust oma lapsega toimuva osas, mille tõttu said aset leida Egert Musta poolt toimepandud kuriteod,» märkis kohus otsuses.

Samuti tuleb kohtu arvates Musta süü suuruse hindamisel kindlasti arvestada ka seda, et teod on toime pandud kaudse tahtlusega ehk tema poolt lapse suhtes toime pandu eesmärk ei olnud otseselt lapsele vigastusi tekitada. Kohtu arvates tahtis ta taoliselt välja elada oma viha selle üle, et oli sunnitud igapäevaselt valvama tema jaoks võõra, antud hetke elukaaslase lapse järele. See oli kohtu hinnangul segav faktor Musta senise igapäevase muretu elukorralduse juures. 

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Lapse isa Jost ütles täna vahetult enne kohtuotsuse väljakuulutamist Postimehele, et Emilyl läheb hästi ja ta on jõudsalt paranemas. Märtsi keskel peetud istungil nentis ta aga, et tõenäosus, et laps saab minna tavalasteaeda või -kooli, on väike.

Kohtumenetluse kulg

Süüdistuse järgi kasutas lapse ema Keiti Voogre elukaaslane Egert Must (33) eelmise aasta septembri esimesel poolel lapse kallal füüsilist vägivalda vähemalt neljal korral, lüües teda eri piirkondadesse ja põhjustades lapsele seeläbi hulgaliselt verevalumeid. Samuti süüdistati meest selles, et 16. septembri õhtupoolikul lõi ta toona 2,5 aastast Emilyt tugevasti rusikaga näkku, nii et laps paiskus peaga vastu seina ja sai eluohtliku peavigastuse.

Mees ise on kohtuistungitel Emily löömist eitanud, põhjendades lapse keha katnud verevalumeid kukkumistega. Eluohtliku peavigastuse tekitamist Must küll tunnistas, kuid tegi seda enda sõnul kogemata.

Ta rääkis märtsi keskpaigas kohtu eest tunnistust andes, et lükkas tüdrukut kogemata vannitoas nii, et laps kukkus peaga vastu seina. Seina katnud kahhelplaat purunes löögi tagajärjel. Prokurör ütles aga, et eksperdi ütluste järgi ei saanud laps üksnes tõukamisest sellist vigastust saada. Ta vahendas eksperdi sõnu, mille kohaselt sai see juhtuda üksnes tugeva löögi tagajärjel.

23. märtsil taotles Põhja ringkonnaprokurör Saskia Kask Mustale maksimaalset, 12 aasta pikkust vangistust. «Vaid kaks aastat oma elust sai ta elada terve ja täisväärtuslikuna. Tõenäoliselt ei saa ta kunagi minna tavalisse lasteaeda, kooli, tööle ning vajab elukestvat hooldamist ning kõrvalist tuge eluga toimetulekul,» põhjendas prokurör kohtus peetud kõnes.

Lapse ema Keitit süüdistati selles, et alates 2013. aasta novembrist kuni eelmise aasta septembrini kasutas ta umbes kümnel korral vägivalda oma 2012. aasta märtsis sündinud tütre kallal – lõi last lahtise käega ja tiris teda juustest, põhjustades lapsele valu.

17. märtsil tunnistas kohus lapse ema Keiti süüdi kehalises väärkohtlemises ning mõistis talle karistuseks kolmeaastase vangistuse, millest kuus kuud tuli otsuse järgi ära kanda kohe ja ülejäänud 2,5 aastat jääb tingimisi vangistuseks kolmeaastase katseajaga.

Kuna aga karistuse kandmise algusajaks loeti päev, mil Voogre kahtlustatavana kinni peeti ehk mullu 18. september, oli ta otsuse kuulutamise ajaks kuus kuud juba vangistuses veetnud ja ta vabastati kohtusaalis.

Kolmeaastase katseaja jooksul peab Voogre täitma kontrollnõudeid ja kohustusi, osalema sotsiaalprogrammis ning ei tohi tarvitada alkoholi ega narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Lisaks mõisteti naiselt riigi tuludesse sundraha 585 eurot. 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles