Riigisaladuse lekitajaks peetud mees osutus süütuks

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Kapten Rene Toomse oleks alusetute süüdistuste tõttu peaaegu oma töökohast kaitseväes ilma jäänud, tema karjääri mõjutab see aga kindlasti.

FOTO: Margus Ansu

Kapo teatas pooleteise aasta eest kogu riigile, et kaitseväe ohvitseri Rene Toomset kahtlustatakse riigisaladuse lekitamises. Nüüdseks on prokuratuur menetluse lõpetanud, ent kapo ei kavatse meedias kohtumõistmise vallandamise eest vabandada.

Eelmisel kevadel tekitas lehetoimetustes elevust kaitsepolitsei värskelt ilmunud aastaraamatus leiduv teade, et kaitseväe ohvitseri Rene Toomset kahtlustatakse riigisaladuse lekitamises ja asi on saadetud prokuratuuri menetlemiseks.

Info torkas silma, sest enamasti kaitsepolitsei kahtlustuse esitamisest niimoodi ei teata. Meediaväljaanded kirjutasid seepeale mitmeid nupukesi ja internetis Toomse nime guugeldades tulevad need lood siiani välja.

Väidetav lekitamine

Kapo pressiesindaja Andres Kahari sõnul oli kahtlustuse avaldamise põhjuseks avalik huvi ning seda tehti kooskõlas riigiprokuratuuriga.

Riigisaladuseks, mida Toomse väidetavalt lekitas, oli 2006. aasta detsembris Afganistanis afgaanist allikalt saadud info ühe Al-Qaeda käsilase kavandatavast enesetapurünnakust USA erafirma vastu. Toomse tegi saadud infost ametliku ettekande ja kuna aega rünnakuni oli jäänud vähe, siis hoiatas firmat ka tavalise meili teel.

Kolm nädalat hiljem kutsuti Toomse aga vaibale, kuulati üle ja edasised kuud pidi tema meeskond Kandahari lennuväljal lihtsalt aega surnuks lööma, sest baasist välja luureinfot koguma neid enam ei lastud.
Põhjused olid Toomse sõnul otsitud – näiteks leiti, et kuna Toomse oli ühele koosolekule minnes pastaka maha unustanud, siis polnud ta järelikult koosolekuks valmistunud.

Eesti luurajate töölt kõrvaldamisest esimesena kirjutanud ajakirjanik Ahto Lobjakas lausus, et inglased ei tahtnud algusest peale Eesti luurajatega tegemist teha ning sellest prooviti vastutavatele inimestele Tallinnas ka märku anda.

Kuna Tallinnas keegi inglaste sõnumitest aru saada ei tahtnud, siis klopsiti Kandaharis teeninud meeste kohta süüdistus kokku ja eemaldati nad töölt, kuni Eesti võimud sõnumit mõistsid ja uut meeskonda enam sinna ei saatnud.

Toomse kinnitas eile Postimehele, et siiani pole selge, mis brittidele ei meeldinud. Ameeriklastega laabus koostöö tema sõnul hästi. Ka teised Afganistanis brittide alluvuses teenivad Eesti sõdurid saavad brittidega pigem halvasti läbi ja mitteametlikult räägitakse brittide üleolevast suhtumisest. Samas kiidetakse koostööd ameeriklastega.

Menetlus lõpetati

2007. aasta kevadel Eestisse tagasi jõudnud Toomse kohta saadetud süüdistusi uuris sõjaväepolitsei ning leidis, et need on alusetud, ning tegi kõrgemale juhtkonnale ettepaneku menetlus lõpetada. Võimaliku riigisaladuse lekitamist hakkas aga uurima kapo.

Kolm aastat hiljem, möödunud reedel, lõpetas prokuratuur menetluse oportuniteedi korras. Sisuliselt tähendab see, et prokuratuuri hinnangul pole isegi süü tõestamise korral kuritegu nii tõsine, et seda tasuks kohtusse viia. Vahepeal oli kapo aga Toomse nime juba avalikult kahtlustusega sidunud.

Miks oli vaja Toomset mustata, kui võimalik süü polnud prokuratuuri hinnangul piisavalt suur? Kas tõesti olid britid nii pahatahtlikud, et vaenasid Toomset isegi pärast temast lahtisaamist? Või on pigem asi selles, et Eestis luurajad Afganistani saatnud kõrged ülemused üritasid häbistavale läbikukkumisele Toomse näol süüdlast leida?

«Keegi peaks vabandama,» leidis Lobjakas. Vähemasti peaks seda tema hinnangul aastaraamatus avaldatu tõttu tegema kapo. Ent kapo ega ka kaitsevägi major Peeter Tali isikus ei soovi endale tuhka pähe raputada.

Toomse juhtum
•    2006. aasta detsembris hoiatas Afganistanis teeninud luuraja Rene Toomse meili teel üht USA firmat, et terroristid kavatsevad lähipäevil nende töötajaid rünnata.
•    2007. aasta alguses kõrvaldati Toomse koos meeskonnaga töölt, Eestisse tagasi jõudes algas kaitsepolitseis uurimine riigisaladuse lekitamises.
•    Eelmisel reedel leidis prokuratuur, et Toomse võimalik süü pole piisavalt suur, et kohtusse minna. Poolteist aastat varem oli kaitsepolitsei aga esitlenud Toomsele esitatud kahtlustust kui suurt töövõitu, avalikustades nii tema nime kui ka ametikoha.
Allikas: PM

Tagasi üles