Tänavu nelja kuuga on Eestis 16 tulekahjus hukkunud juba 19 inimest, mullu samal ajal kaotas tulekahjus oma elu 22 inimest.
Eestis on tänavu tulekahjudes hukkunud 19 inimest
Tänavu on olnud kaks mitme hukkunuga tulekahju - üks kolme ja üks kahe hukkunuga.
Kuus inimest on tänavu hukkunud lahtise tule kasutamisest alguse saanud tulekahjudes, neist neljal korral oli tuleallikaks küünal ning ühel korral süttisid pliidi alla tuld teinud inimese seljas riided, ütles päästeameti pressiesindaja Liina Reinsaar.
Viis inimest hukkus hooletu suitsetamise tagajärjel, kellest neli suitsetasid voodis või diivanil, üks inimene suitsetas aga korteris, mis oli ühtlaselt kaetud riidekaltsu ja muu kergesti süttiva prügiga.
Kuigi enamasti hukkuvad inimesed hoonetulekahjudes, siis käesoleval kevadel on üks eakas inimene hukkunud ka põllul kulupõletamise tagajärjel. 2014. aastal ei hukkunud kulupõletamise tõttu ühtegi inimest, küll oli aga üks selline sündmus 2013. aastal.
Kuus inimest hukkus hoones, kus puudus suitsuandur ja kolm inimest hoones, kus suitsuandur küll oli majapidamises, aga laua peal ja ilma toiteallikata. Kahel sündmuspaigal, kus hukkus kokku neli inimest, oli nõuetekohaselt paigaldatud suitsuandur, mis hakkas ka tööle, kuid elusid päästa ei suutnud. Neist ühel korral jäi suitsuanduriga toa ja tulekolde asukoha vahele mitu eluruumi, mistõttu andur ei rakendunud õigeaegselt. Teisel korral oli tegemist üksi elava liikumispuudega pensionäriga.
Ilma elektrita eluruumis on tänavu hukkunud seitse inimest.
Enam kui pooled hukkunutest ehk 11 olid vanemad kui 60-aastased. Hukkunute hulgas oli ka kaks alla seitsmeaastast last, kes hukkusid ühes tulekahjus koos emaga. Viiel hukkunud inimesel oli teadaolevalt liikumispuue. Alkoholijoobes oli esialgsetel andmetel üheksa hukkunut.
Aprilli lõpu seisuga on veeõnnetustes uppunud kuus inimest. 2014. aastal oli samal perioodil kaheksa uppunut enam ehk kokku 14.