Sarnaselt nii mõnelegi Euroopa riigile, nagu näiteks Suurbritannia ja Ungari, ei pea ka Eesti siseministeerium õigeks Euroopa Liidu kavatsust kohustada kõiki liikmesriike jagama Vahemere põgenike koormat maadega, kus sisserändajad randuvad.
Eesti ei toeta põgenike vastuvõtmise kohustust ELi liikmesriikidele
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
11. mai 2015, 19:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseministeeriumi pressinõunik Toomas Viks tõi välja, et Eestiga sarnast seisukohta, et pagulaste ümberasustamises osalemine peab olema vabatahtlik, on väljendanud viimastel kuudel pea pooled liikmesriigid, sealhulgas Suurbritannia, Soome, Poola, Tšehhi Vabariik, Slovakkia, Ungari, Hispaania, Leedu, Läti ja Rumeenia. «Meie hinnangul eeldab see laiapõhjalisemat ühiskondlikku arutelu, mida uus algatus Eestile tähendab ja milliseid täiendavaid võimekusi peab Eesti riik selleks looma, sealhulgas arvestades nii Vao majutuskeskuse kui ka Harku kinnipidamiskeskuse võimalusi,» märkis ta siseministeeriumi seisukohast rääkides.
Viks juhtis tähelepanu, et Eesti seisukohad võimaliku kohustusliku rahvusvahelise kaitse taotlejate ümberjagamise osas kinnitati juba aasta tagasi, vabariigi valitsuse 15. mai 2014. aasta istungil.
«Eesti on seisukohal, et pagulaspoliitika puhul ei väljendu solidaarsus üksnes isikute füüsilises ümberasustamises ja -paigutamises. Pagulaste ümberasustamine ja -paigutamine on vaid üks võimalikke lahendusi solidaarsuse väljendamiseks, kuid peamine viis selleks on teiste liikmesriikide rahaline ja tehniline abi. Peame oluliseks rändesurve all olevate liikmesriikide toetamist, kuid oleme seisukohal, et pagulaste ümberpaigutamine ja -asustamine peavad jääma liikmesriikidele vabatahtlikuks,» seisis aastataguses seisukohas.
Euroopa Komisjon teeb põgenikekvoodi plaani üksikasjad tõenäoliselt teatavaks kolmapäeval, millele on oodata mõjuvõimsate liikmesriikide, nagu Suurbritannia ja ka Ida-Euroopa riikide vastuseisu. Kui komisjonilt uus algatus tuleb, peavad liikmesriigid, nende seas Eesti, kujundama oma seisukoha nii valitsuses kui riigikogus, mis tähendab, et vajalik on laiem toetus seniste seisukohtade muutmiseks.
«Eesti mõistab olukorra tõsidust Vahemere piirkonnas ja vajadust leida adekvaatsed lahendused inimeste abistamiseks. Kindlasti on Eesti valmis kaasa rääkima nende lahenduste leidmisel Euroopa Liidu tasandil,» sõnas Viks. Eesti toetab tema sõnul ka Frontexi operatsioonide tugevdamist, võitlust inimkaubitsejate võrgustikega, finants- ja arengukoostööd lähteriikidega ning rändesurve all olevate riikide abistamist. Vajadusel on Eesti võimeline oma panust Frontexi operatsioonides suurendama.
Mitu riiki on praeguseks juba otsustavalt vastu Euroopa Liidu kavatsusele kohustada kõiki liikmesriike jagama üle Vahemere saabuvate põgenike koormat maadega, kus sisserändajad randuvad.
AFP allikate sõnul võib Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker kolmapäeval lõplikus ettepanekus määrata üleliiduliseks kvoodiks 20 000 põgenikku. Paljud liikmesriigid on seisukohal, et sisserändajate vastuvõtmine peaks olema vabatahtlik. Junckeri pakutud 20 000 põgenikku jagataks liikmesriikide vahel nende elanike arvust, sisemajanduse kogutoodangust, töötuse tasemest ja varasemast põgenikepoliitikast lähtudes.