Nestor: komisjonide töö peab muutuma avatumaks

Eiki Nestor

FOTO: Jaanus Lensment / Postimees

Riigikogu esimees Eiki Nestor on seisukohal, et komisjonide töö peab muutuma avatumaks ning juba kolmapäeva hommikul kogunevad riigikogu komisjonide esimehed taas arutama, kuidas komisjonide tööd ikkagi jäädvustama peaks.

Selleks andis tõuke riigikohtu eilne otsus, millega tühistati andmekaitse inspektsiooni (AKI) ettekirjutus riigikogu kantseleile seoses elamislubade skandaali uurimise erikomisjoni salvestistega, ning kus leiti, et riigiasutuste suhtes tehtav järelevalve norm vajab täpsustamist.

Ettekirjutusega pani AKI riigikogu kantseleile kohustuse lahendada Eesti Ekspressi poolt esitatud teabenõue, mis puudutas riigikogu uurimiskomisjoni lindistuste avalikustamist. Riigikohus põhjendas ettekirjutuse tühistamist sellega, et inspektsioonil puudub vastav kontrollipädevus. (Loe lähemalt siit).

Andmekaitse inspektsiooni peadirektor Viljar Peep pole otsusega rahul. Tänases «Postimehe päevaintervjuus» ütles ta, et riigikohtu otsusest võib välja lugeda põhjapanevaid järeldusi, mille hulka kuulub haldusjärelevalve oluline piiramine.

«Oleme olukorras, kus salvestiste kasutamist ei käsitle mitte üks kodu- ja töökorra seaduse paragrahv - neid (salvestisi - toim) nagu ei olegi olemas

Nestori sõnul on riigikohtu otsus täitmiseks. «Kui seni võis vaielda, millised on AKI õigused komisjonides toimuva avalikustamisele, siis nüüd on tehtud selge otsus, millest tuleb ka lähtuda,» leidis ta.

Antud otsuse puhul tõi ta välja kaks aspekti. «Esiteks otsustati, et päris see kord, mis kehtib ühe, teise või kolmanda riigiasutuse puhul, riigikogu puhul ei kehti. Ehk siis kõik, mis puudutab komisjonide töö avatust ja avalikkust, tuleb sätestada eriseadusesse, milleks on siis riigikogu tegevust reglementeeriv riigikogu kodu- ja töökorra seadus,» rääkis Nestor, lisades: «Nüüd on selge, et me ei pea lähtuma avaliku teabe seaduses olevatest sätetest, nagu arvas andmekaitse inspektsioon.»

Teiseks nõustus riigikogu esimees, et riigikogu läbipaistvuse tagamist ja avaliku teabe valdkonnas kontrolli teostamist puudutavad õigusaktid vajavad täpsustamist, nagu tõi riigikohus oma otsuses välja. «See ei ole mingi üllatus, seda teab riigikogu ise ka,» nentis ta.

Lakooniliselt koostatud protokollid

Nestori sõnul kogunevadki kolmapäeva hommikul komisjoni esimehed, et arutada komisjonide töö jäädvustamise teemat, mis lisati päevakorda pärast esmaspäeval välja tulnud riigikohtu otsust.

Ta tõi välja, et praegu kehtib juba üle kümne aasta tagasi tehtud seadusemuudatus, mis muutis komisjonide töö oluliselt läbipaistmatumaks. 2003. aastal kirjutas Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu võimuliit ümber riigikogu kodu- ja töökorra seaduse, kus kärbiti komisjonide protokollidesse kantava info mahtu, näiteks jäeti neist välja detailsed arutelud.

«Täna on olukord selline, et kui näiteks ajakirjanik tahab tutvuda komisjonis toimunud aruteluga, võib ta sattuda protokollile, mis ei ava mitte kuidagi seda, mis seal komisjonis toimus,» tõi Nestor näite, et praegune kord võimaldab protokolle koostada väga lakooniliselt.

Nestor ütles, et tema isiklikult pooldab väga komisjonide töö avatumaks muutumist. «Ent selleks, et komisjonide arutelusid rohkem avada, on vaja 51 riigikogu liikme toetust,» toonitas ta ning tuletas meelde, et mullu algatasid sotsiaaldemokraadid eelnõu, mis oleks muutnud kõikide komisjonide töö avalikuks. Selle aasta alguses võttis põhiseaduskomisjon komisjonide salvestiste eelnõu tagasi.

«Oleme olukorras, kus salvestiste kasutamist ei käsitle mitte üks kodu- ja töökorra seaduse paragrahv - neid (salvestisi - toim) nagu ei olegi olemas,» tõdes Nestor, kelle sõnul mõned komisjonid kasutavad salvestisi, mõned mitte.

Ta rõhutas, et hoopis olulisem on korda saada protokollidega seonduv. «Nõuded protokollidele on sellised, mis võimaldavad neid väga ebaühtlaselt teha - ühel juhul arusaadavalt, teisel juhul väga lakooniliselt.»

Seadusesse salvestise seletus

Nestorile teadaolevalt on komisjonid omavahel antud teemat ka arutanud ning tema sõnul on aruteludes jõutud enam-vähem samasugustele järeldustele, mis olid ka selles seaduseelnõus, mis tagasi võeti.

«Tähtis on, et avalikkus teaks, mis komisjonides toimub. Komisjonide istungeid saab avalikkusele kõige paremini selgeks teha protokolliga, mis peaks ühemõtteliselt ja selgelt jäädvustama, mis komisjonis toimus - mida seal öeldi, mida otsustati, kes kuidas hääletas,» selgitas ta, milline on valdavalt komisjonide seisukoht.

Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses pole esimehe sõnul isegi seda nõuet, et avalikkus peab teadma, kuidas riigikogu liikmed komisjonis hääletasid. «Kindlasti on vaja seadust muuta ja usun, et pärast eilset kohtulahendit asub riigikogu põhiseaduskomisjon uuesti asja kallale.»

Ta arvas, et seadusesse tuleb sisse kirjutada ka salvestise seletus. Kui seda kasutatakse, siis milleks, ja mis neist edasi saab.

Esialgu püütakse riigikogus jõuda siiski selleni, et komisjonide istungil toimuva jäädvustamine oleks kehtiva seaduse raameski ühtlasem ja arusaadavam. «Tulevikus peaks aga kõik seaduses täpselt ära kirjeldama, et ei oleks kahtepidi mõtlemist. Seadust tuleks muuta sellisel moel, et kõik asjalik, mis komisjonis tehakse, oleks avatud, selge ja teada,» rõhutas Nestor.

Tagasi üles