Majandusministeerium: ka madalapalgaliste sisseränne võib majandusele kasu tuua
19. mai 2015, 15:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandusministeerium leiab, et Eestil on kohustus pagulasi vastu võtta, kuid selle üle, kui palju ja keda, peab saama riik ise otsustada. Muuhulgas ei pea nad madalapalgaliste töökohtadega pagulaste sisserännet sugugi ohuks meie majandusele.
«Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) on seisukohal, et tulenevalt pagulaste abitust seisundist on igal demokraatlikul riigil kohustus panustada pagulaste ümberasustamisse või ‑paigutamisse. Siinkohal on aga oluline meeles pidada, et iga riik saab ise otsustada, kui palju pagulasi ning millistele kriteeriumitele vastavaid pagulasi ta vastu võtab,» märkis MKM kantsler Merike Saks siseministeeriumile.
Ta nentis, et Eesti on pagulaste vastuvõtmisel olnud senimaani tagasihoidlik. «Selleks, et pagulaste sisserännet Eestisse saaks suurendada, tuleb tagada vähemalt minimaalselt tingimused, et saabuv pagulane ei oleks oht riigi julgeolekule ning et pagulane jõuaks võimalikult lühikese aja jooksul tööturule. Pagulase aktiivsus tööturul tagab ka selle, et pagulane ei muutuks koormaks sotsiaalsüsteemile, lõimuks edukamalt ühiskonda ning ei kalduks kuritegevusele,» kirjutas kantsler.
«Pagulase tööturule jõudmist kiirendab või vähemalt soodustab eelkõige eelneva hariduse, töökogemuse ja keeleoskuse olemasolu (näiteks inglise, vene või saksa keel) ning nendest (mitte ilmtingimata kõigist) võiks pagulaste sisserände toetamisel ka muuhulgas lähtuda,» leiab Saks.
Uurinet pagulastest immigrantide kaasatus tööturul mõjutas vähemharitud taanlasi tegelema haridus- ja tööalase enesetäiendamisega, mis omakorda toetas tööhõive kasvu vähemharitud taanlaste seas ning seejuures nende asumist paremini tasustatud töökohtadele.
«Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on töötanud välja välisspetsialistide kaasamise tegevuskava, et toetada kvalifitseeritud tööjõu sisserännet Eestisse. Samas ei tähenda see, et MKM ei pooldaks madalama kvalifikatsiooniga või madalapalgalistele töökohtadele sobilike pagulaste sisserännet, sest ka sellest võib majandusele kasu tulla,» lisas ta.
«Nimelt ökonomistid Mette Foged ja Giovanni Peri (2015) uurisid kõikide Taanis töötavate isikute palkasid ja tööhõivet perioodil 1991–2008 ning pagulaste sisserände mõju palkadele ja tööhõivele. Foged ja Peri jõudsid järeldusele, et pagulastest immigrantide kaasatus tööturul mõjutas vähemharitud taanlasi tegelema haridus- ja tööalase enesetäiendamisega, mis omakorda toetas tööhõive kasvu vähemharitud taanlaste seas ning seejuures nende asumist paremini tasustatud töökohtadele.
Lisaks on oluline märkida, et madalapalgalistel on ka kõrgemapalgalistest erinevad tarbimisharjumused (toit, riided jm). Seeläbi mõjutavad madalapalgalised positiivselt ka teiste madalal palgal baseeruvate valdkondade majandusnäitajaid. Pagulaste sisseränne on seega olnud taanlastele eelkõige positiivsete tagajärgedega. Ühtlasi on ökonomistid ülemaailmselt seisukohal, et immigratsioonil on majandusele positiivne mõju,» resümeeris Saks.
«Pagulaste vastuvõtmiseks Eestisse ning nende tööturule jõudmiseks, kus keeleoskus on määrava tähtsusega, on oluline tegevuste koordineeritus ja kooskõla kõigi asjaomaste ministeeriumite ja asutuste vahel,» lisas kantsler.
Majandusministeerium osutas ka, et neil pagulaste sisserände toetamiseks eelarves lisaraha ei ole.