Opositsioonilise Keskerakonna fraktsioon hakkab koguma allkirju, et tõenäoliselt homme riigikogu menetlusse anda Reformierakonna esimehe ja peaministri Taavi Rõivase umbusaldusavaldus.
Keskerakond hakkab koguma Rõivase umbusaldusavaldusele allkirju
10. juuni 2015, 12:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fraktsiooni esimees Kadri Simson ütles pärast erakonna erakorralist juhatust, et pöördub ka teiste opositsioonierakondade poole ettepanekuga umbusaldusavaldusega ühineda.
Umbusaldusavalduse algatamiseks on riigikogus vaja vähemalt 21 saadiku toetust. Opositsioonilisel Keskerakonnal on parlamendis 27, samuti opositsiooni kuuluval Vabaerakonnal kaheksa ja Konservatiivsel Rahvaerakonnal (EKRE) seitse kohta.
Kui Vabaerakonna fraktsioon on võtnud veel mõtlemisaega, siis EKRE saadikud kavatsevad umbusaldusavaldusega kindlasti ühineda. «Meil on Keskerakonnaga sellest juttu olnud, et kui umbusalduseks läheb, siis me selgelt leiame, et Taavi Rõivasel ei ole usaldust ühiskonnas ja see valitsus tuleks tagasi kutsuda,» ütles fraktsiooni esimees Martin Helme.
Simson põhjendas umbusaldusavalduse algatamise soovi asjaoluga, et Rõivase juhitav valitsus surub parlamendis kiirkorras läbi negatiivseid maksumuudatusi, millest enne valimisi ei olnud sõnagi juttu. Eesti inimeste heaolu halvendavate maksumuudatuste läbisurumisega on Rõivas tema hinnangul nullinud oma niigi vähese usalduskrediidi.
«Kui vaadata Reformierakonna valimisplatvormi, siis sealt ei leia sõnagi kütuseaktsiisi tõstmise kohta. Ka majutusasutuste käibemaksumäära tõstmisest konkreetset juttu polnud, vastupidi – päev enne valimisi eitas Rõivas selgesõnaliselt maksutõusude plaani ETV otse-eetris,» ütles Simson partei teatel.
Simson meenutas, et pakkus peaministrile võimalust tulla keskfraktsiooni ette valitsuse algatatud maksupaketti selgitama, kuid Rõivas keeldus. Tema hinnangul on peaministri toetus ühtaegu madal nii rahva, opositsiooni kui valitsusliikmete endi seas. «Keskerakond andis 8. juunil riigikogule üle 27 000 allkirja, millega protestitakse kütuseaktsiisi tõstmise vastu. Sedavõrd suur arv protestiallkirjade arv näitab, et inimesed on Rõivase tööga väga rahulolematud,» lisas ta.
Seaduse kohaselt võtab riigikogu umbusalduse avaldamise nõude päevakorda kõige varem ülejärgmisel päeval pärast esitamist, kuid tavaliselt on valitsus palunud selle hääletamist juba samal päeval. Arutelul saab sõna ka minister, kelle suhtes on umbusaldusavaldus algatatud. Pärast küsimuste-vastuste vooru esinevad sõnavõttudega fraktsioonide esindajad ning seejärel pannakse umbusalduse avaldamine hääletusele. Ministri umbusaldamiseks on vaja vähemalt 51 saadiku häält.
Samas sõidab Rõivas täna Brüsselisse, et osaleda Euroopa ning Ladina-Ameerika ja Kariibi tippkohtumisel. Tagasi Eestisse peaks ta seniste plaanide kohaselt jõudma neljapäeva hilisõhtul.
Reformierakondlased pole praegu veel otsustanud, millal umbusaldusavaldust võiks arutada. Kui Rõivas ei jõua homse istungi alguseks tagasi, võivad koalitsioonisaadikud paluda erakorralise istungjärgu kokkukutsumist nädalavahetuseks. Seniste plaanide kohaselt pidi erakorraline istung toimuma alles esmaspäeval.
Viimati arutas riigikogu peaministri umbusaldamist 2009. aasta mais, kui Keskerakonna, toonase Rahvaliidu ja Eestimaa Roheliste saadikud heitsid Andrus Ansipile ette ebapädevust valitsuskoalitsiooni töö korraldamisel, võimetust leida raskele majandusolukorrale lahendusi ning riigijuhtimiseks vajaliku usaldusväärsuse ja vastutustunde puudumist. Ansipi umbusaldamine kukkus riigikogus siiski läbi, sest seda toetas 35, vastu oli aga 53 riigikogu saadikut.