Ahto Lobjakas: mütologin

Ahto Lobjakas. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Sajad kaugete maade põgenikud saabuvad Eestisse mõne aasta jooksul, kirjutab kolumnist Ahto Lobjakas.

Halvim, mida Eesti teha saaks, on põgenikke vastu võtta kogukondlikus kaitseseisundis. Veel halvem oleks seda teha «eestluse» üle käiva rahvaalgatusliku debati käigus, mis segaks selle väärtusliku, mida ajalugu meisse on setitanud, lootusetult kokku kärbestega, mida meie ühisesse pähe ajavad demagoogid, kisakõrid ja muud sogases vees kalastajad.

Kõige mõistlikum oleks lihtsalt tõdeda, et põhimõtteliselt pole midagi muutunud. Eesti on nüüdisaegne edumeelne riik, mis vastavuses ÜRO jm raamistikes võetud kohustustele annab ammu varjupaika selle vajajatele.

Kuigi me oleme andnud asüüli kokkuvõttes vaid käputäiele soovijaist (millest muide ka meie ELi «kvoodi» ootamatu suurus), oleme me ju nii de facto kui de jure tunnistanud printsiipi. Hädasolija, kes vastab kriteeriumidele, omab õigust ümberasustamisele, hoolimata muuhulgas oma usust või nahavärvist. Euroopa Komisjoni initsiatiiv muudab olukorda vaid saabujate kvantiteedi osas.