Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) rektor selgitas täna koos kolleegidega kooliperele valusa segaduse tagamaid – kelle süül on olukord tekkinud ja kas kuratooriumi jätkamine on võimalik.
TTÜ kuratooriumi liikmed tunnistavad vigu: kuratoorium peaks tagasi astuma
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
15. juuni 2015, 20:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tehnikaülikooli aulatagune auditoorium oli juba kümmekond minutit enne nn infotunni algust rahvast täis. Suurema osa moodustasid ülikooli töötajad, tudengite osakaal oli tunduvalt väiksem.
Kolleege asus esimesena rahustama ülikooli senine rektor Andres Keevallik. «Nii raske tundega ei ole mul kunagi olnud põhjust teie poole pöörduda,» sõnas ta. «Niisuguses olukorras, nagu on täna tehnikaülikool, ei ole minu mäletamist mööda tehnikaülikool varem olnud». Samas rõhutas ta, et kuratoorium on langetanud oma otsuse ja valinud kaheksa poolthäälega uueks rektoriks akadeemik Jaak Aaviksoo.
Kuratoorium peab vastutuse võtma
Kuratooriumi liige, professor Margus Lopp ütles oma ettekandes, et ei usu, et keegi kuratooriumi liikmetest oleks tahtnud ülikoolile otsest kahju tekitada või et hääletustulemusi oleks võltsitud. «Ometi näen ma kuratooriumi ja tema liikmete täielikku ebaõnnestumist, võimetust omavaheliseks konstruktiivseks koostööks, mille tagajärjel on tekitatud ülikoolile suur moraalne kahju,» oli ta otsekohene.
Olukorras näeb ta kõige suuremat süüd kuratooriumi esimehel, kuid ei salga, et ka ülejäänud liikmed kannavad süüd. «Kas te kujutate ette olukorda, et tekkinud kriisi lahendamiseks ei ole kuratoorium kordagi kokku tulnud. Ei ole ühtegi otsust vastu võetud. Ei ole küsimust arutatud. Üksikud meilid – see ei ole arutamine. On vaid järjepidev kuratooriumi esimehe improvisatsioon,» rääkis Lopp.
Ta on enda sõnul veendunud, et valimispettust ei olnud ja segaduse on tinginud üksnes kuratooriumi saamatus. Lahenduse leidmiseks tuleb Lopi arvates kiiremas korras kokku kutsuda kuratooriumi erakorraline koosolek ning seejärel, kui lahendus on saavutatud, peab kuratoorium kollektiivselt tagasi astuma.
Sama tõdes ka kuratooriumi aseesimees Ardo Kamratov. «Kui kuratoorium lähiajal sellele lahendust ei leia, siis kuratoorium edasi töötada sellisel kujul ei saa,» leidis ta.
TTÜ seadust tuleks muuta?
Rohkem kui üks eilne sõnavõtja tõi välja vajakajäämised TTÜ uues seaduses. «Selles seaduses on teatavaid auke ja ei ole mingil juhul välistatud, et meie oma seadust võiksime tulevikus ka muuta,» tõdes rektor Keevallik.
«Ma osalesin ise TTÜ seaduse ettevalmistamise töörühmas ja võin teile öelda, et meie ettevalmistatud variandist ei jäänud järele mitte midagi,» märkis ka Lopp. Tema hinnangul saavad kõik tänased rektorivalimist puudutavad probleemid just sellest seadusest alguse. Ka piirab see seadus tema arvates ülikooli autonoomiat.
«Praegu püüab olemasoleva seaduse raames kuratooriumi kaudu ülikooli juhtimisse tungida raha ja poliitiline võim,» leidis kuratooriumi liige. «Küsimus ei ole maksumaksja raha ratsionaalses kasutamises kuratooriumi rolli all, vaid võimalike ärihuvide prevaleerimises».
Homme koguneb 41-liikmeline TTÜ nõukogu, kes päevakorra viimase punktina arutab, kas vetostada kuratooriumi 22. mai otsust, mille kohaselt saab uueks rektoriks Jaak Aaviksoo. Senine rektor, nõukogu esimees Keevallik ütles täna, et nõukogus on nii neid, kes nõuavad vetostamist kui neid, kes ühinevad kuratooriumi otsusega.
Hääletusel järgitakse põhimõtet, et kui 2/3 nõukogus hääletanutest otsustab vetostamise poolt, peab kuratoorium määrama 1. septembrist kuni järgmise aasta esimese septembrini ametisse ülikooli rektori kohusetäitja. Kui vetoõigus jäetakse kasutamata, kinnitab kuratoorium rektori ametisse.