Meremuuseumi vabaõhuväljapanek võtab ilmet

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Lennusadama mänguväljaku südameks on vana puidust väiketraal Räim 3, mille pardalt saab liugu lasta.

FOTO: Mihkel Maripuu

Esimeste päris uute rajatistena valmisid Lennusadamas sadamahoone ja laste mänguväljak. Väärilise asukoha Eesti uusima kai ääres on leidnud jäämurdja Suur Tõll.


Meremuuseumi direktori Urmas Dreseni sõnul on muuseumi vabaõhuväljapanekule uue kodu rajamise esimene etapp Lennusadamas (Küti 17) edukalt lõpule jõudnud. Teha on aga veel palju.



Optimistlike plaanide järgi võiks nii lagunenud kaid kui vesilennukite angaarid põhimõtteliselt korda saada 2011. aasta sügiseks. Selleks läheb aga vaja veel umbes 200 miljonit krooni.



Homseks on Dresen kutsunud Lennusadamasse külalisi, et näidata neile vastvalminud sadamahoonet, omapärast laste mänguväljakut ning Tallinna uusimat kaid, mille ääres leidis endale püsiva kodu jäämurdja Suur Tõll.



«Laste mänguväljaku tegime hoopis teistsuguse kui mujal linnas,» ütles Dresen. «Seal seisab ka vana puidust traallaev, kuhu lapsed saavad ronida ja ennast päris meremeestena tunda. Nii et mänguväljak ongi nagu laev. Sobib hästi mereäärsesse miljöösse.»



Väljanägemiselt meenutabki mänguväljak sinist lainetavat merd, mille keskel seisab ehtne puidust väiketraal Räim 3, mis varem vedeles kasutult Leppneeme sadamas. Vana laev on hästi taastatud. Samasuguseid aluseid kasutavad Eesti kalurid praegugi. Kunagi ehitati neid laevatehases linnahalli lähedal Kalasadamas.



Kogu mänguväljak on kaetud pehme kummipurust kattega, et lapsed end hüpates ja karates ei vigastaks.



«See Inglismaalt pärit kate on ikka hirmkallis, 1600 krooni ruutmeeter,» tõdes Dresen. «Aga tahtsime teha mänguväljaku turvalise.»



Arhitektuuribüroos Koko Arhitektid valminud projekti järgi ehitatud lihtsas sadamahoones hakatakse müüma pileteid ja sinna tuleb ka pisike näitusesaal, kus saab esitleda laevamudeleid ja muid merendusega seotud eksponaate. Tulevikus muutub Lennusadama sissepääsu asukoht, jäädes vesilennukite angaaridest vasakule poole.



Uus betoonist kai, mille ääres seisab Suur Tõll, sai suures osas valmis juba suvisteks merepäevadeks. Graniitkivist plaatidega kaetakse kai aga järgmisel või ülejärgmisel aastal, siis sillutatakse korralikult kogu kaide ja vesilennukite angaaride vaheline ala.


Paigas on ka kaks ujuvkaid, millest ühe ääres on ajutise koha leidnud allveelaev Lembit, teise küljes seisavad aga väiksemad purjelaevad.



Dresen kinnitas, et kõik esimeses etapis ettenähtud tööd Lennusadamas on lõpetatud. Kokku läksid need maksma natuke üle 45 miljoni krooni, millest 30 miljonit tuli Euroopa Liidu tõukefondidest, ülejäänu andis Eesti riik.



Uue esialgse rahataotluse on meremuuseum juba kokku pannud ning asjaomastele ametkondadele saatnud. 2009.–2011. aasta ehituseks läheks Dreseni sõnul koos omarahastamisega vaja umbes 200 miljonit krooni.



Kuu või kahe pärast peaks selge olema, kas muuseum saab Euroopa Liidust raha. Kui jah, siis tuleb hakata koostama täistaotlust. See võtab omakorda aega umbes aasta. Kõige varem saaks ehitamisega peale hakata 2009. aasta lõpus.



Lennusadama väljaehitamise teises etapis tuleb rajada kõik vee- ja kanalisatsioonitorustikud, korrastada ülejäänud kaid ning renoveerida vesilennukite angaarid, kus peab koha leidma ka legendaarne allveelaev Lembit. Praegu töötab uus sadamahoone nagu laev – puhas vesi tuuakse paakautoga kohale ning heitveed veetakse samamoodi minema.

Tagasi üles