Lähiajal vabaneb vanglast omastamise eest trellide taha saadetud Anna-Maria Galojan.
Galojani vangistusaeg hakkab ümber saama
5. juuli 2015, 13:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Galojan toodi Inglismaalt Eestisse tänavu 19. veebruaril, millal hakkas ka jooksma talle eelnevalt määratud viiekuuline vangistusaeg. Seega on naise vabanemise ajaks eeldavalt juuli keskpaik. Justiitsministeerium ei soovi Galojani täpset vabanemise kuupäeva avaldada.
Galojanil puudus võimalus ennetähtaegseks vabanemiseks, kuna talle mõistetud vabaduskaotusliku karistuse näol oli tegemist šokivangistusega ja ülejäänud karistusaeg mõisteti talle tingimisi.
Ühendkuningriigi 29. oktoobri kohtulahendiga 2012. aastast keelduti Galojani loovutamast. Otsuse tühistas Ühendkuningriigi kõrgem kohus tunamullu 16. detsembril ja suunas otsustamiseks tagasi alama astme kohtule, mis mullu otsuseni tänavu 4. juulil. Siis leidis Londoni Westminsteri magistraadikohus, et Galojani võib Eestile välja anda. Selle otsuse vaidlustas Galojan järgmises kohtuastmes (The High Court of Justice), mis otsustas 27. novembril täisulatuses rahuldada Eesti poolt Anna-Maria Galojani suhtes väljaantud Euroopa vahistamismääruse. Kõik isiku kaitsja toodud argumendid luges kohus õigustühiseks.
Nimetatud otsusele oli võimalik esitada taotlus asja arutusele võtmiseks ülemkohtusse. 12. detsembri esitaski Galojan sellise taotluse. Briti ülemkohus ei võtnud jaanuari lõpus Galojani kaebust tema Eestile väljaandmise kohta menetlusse.
Omastamise ja võltsitud dokumendi kasutamise eest määratud vanglakaristuse kandmisest kõrvale hoidma asunud Eesti Euroopa Liikumise eksjuht Anna-Maria Galojan oli alates 2012. aasta 10. veebruarist üleeuroopaliselt tagaotsitav, kuna justiitsministeerium väljastas tema kohta Euroopa vahistamismääruse.
Harju maakohus kuulutas esmalt 2012. aasta 10. veebruari ennelõunal Galojani Tallinna vangla taotlusel siseriiklikult tagaotsitavaks. Seejärel pöördus keskkriminaalpolitsei riigiprokuratuuri taotlusega Galojan rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutada. Riigiprokurör Eve Oleski sõnul pidas riigiprokuratuur vajalikuks Galojani suhtes Euroopa vahistamismääruse väljastamist ning vastavasisuline seisukoht edastati justiitsministeeriumile. Ministeerium pressiesindaja sõnul väljastaski justiitsministeerium seejärel Galojani kohta Euroopa vahistamismääruse.
Vastavalt kohtumäärusele pidanuks Galojan tulema vanglasse viie kuu pikkust vangistust kandma hiljemalt 2012. aasta 7. veebruari hommikul kella 10-ks, kuid seda ta ei teinud.
Galojani süüdimõistmine ja talle määratud osaliselt reaalne vangistus jõustus lõplikult 2012. aasta 18. jaanuaril, kuna riigikohus ei võtnud tema kaitsja kassatsioonkaebust menetlusse.
Galojani süüasjas esitas riigikohtule kassatsioonkaebuse tema kaitsja vandeadvokaat Sven Sillari, kelle hinnangul olid alama astme kohtud rikkunud Galojani süüasja lahendamisel menetlusnorme ning riigikohus pidanuks eelnevad süüdimõistvad otsused tühistama ja saatma süüasja uueks arutamiseks esimese astme kohtusse.
Tallinna ringkonnakohus jättis 2011. aasta 17. oktoobril avaldatud otsusega jõusse Galojani süüdimõistmise ja talle määratud osaliselt reaalse vanglakaristuse, küll aga suurendas kannatanu kasuks temalt väljamõistetavat rahasummat. Kui Harju maakohus oli Galojanilt mõistnud MTÜ Eesti Euroopa Liikumine kasuks välja vaid kahjusumma põhiosa ehk 47 950 eurot, siis ringkonnakohus leidis, et Galojan peab tasuma MTÜ-le sellelt ka viivised ehk 17 650 eurot. Muus osas jättis ringkonnakohus Harju maakohtu otsuse muutmata.
Harju maakohus mõistis 2011. aasta 5. mail Galojani süüdi omastamises ja võltsitud dokumendi kasutamises ning määras talle osaliselt reaalse vanglakaristuse. Kohus mõistis Galojanile liitkaristuseks ühe aasta ja kümne kuu pikkuse vangistuse, millest kohesele kandmisele kuulub viis kuud, ülejäänud aga tingimisi nelja-aastase katseajaga. Lisakaristusena ei tohi Galojan kolme aasta vältel kuuluda juriidiliste isikute juhtorganitesse. Eesti Euroopa Liikumise kasuks mõistis kohus Galojanilt välja 47 956 eurot.
2011. aasta 8. märtsil alanud protsessil ei tunnistanud Galojan end süüdi. Galojan eitas süüd nii dokumendi võltsimises kui suures ulatuses omastamises. Ühtlasi täpsustas ta, et ei olnud mittetulundusühingu juhatuse ainus liige ning prokuröri vastav väide on ebatäpne.
Eeluurimisel kogutud andmetel pani Galojan seaduserikkumised toime ajavahemikul 2007. aasta juunist kuni septembrini, kui ta oli saanud MTÜ Eesti Euroopa Liikumine juhatuse liikmeks.
Uurimisandmetel kasutas Galojan ära ligipääsu MTÜ rahalistele vahenditele ja omastas kokku üle 900 000 krooni. Nii kasutas ta MTÜ pangakaarti oma isiklike ostude eest tasumiseks, samuti andis korraldusi oma arvete tasumiseks või esitas kuluaruandeid, kus näitas, nagu oleks kulutuse teinud MTÜ heaks, kuigi tegelikult nii see ei olnud. Kuluaruannete alusel lasi ta summad endale hüvitada, tuvastas uurimine.
Kohtueelsel uurimisel kogutud tõendite järgi tasus Galojan MTÜ raha eest näiteks riiete, ehete, hinnaliste aksessuaaride ja jalatsite eest, samuti käis ilusalongis ja reisil. Muuhulgas ostis ta MTÜ vahendite arvel ka hulgaliselt kinkekaarte, mille ise erinevates kauplustes ära kasutas, selgus uurimisel.
Menetlusandmetel ulatus kahju kokku 930 743 kroonini, millest 125 000 krooni on juba 2007. aastal hüvitatud.