Srebrenicas tärkas taas aastakümneid kadunud julmus

Eda Ahi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
29. märts 1993: Srebrenicast Tuzlasse pagenud naismoslemite meeleheide.
29. märts 1993: Srebrenicast Tuzlasse pagenud naismoslemite meeleheide. Foto: AFP/SCANPIX

Üle 8000 Bosnia moslemi elu nõudnud Srebrenica veresauna peetakse seni kõige rängemaks inimsusevastaseks kuriteoks Teise maailmasõja järgses Euroopas.

1995. aasta juulis tapsid Bosnia serblaste väed Srebrenica enklaavis 8372 moslemi poissi ja meest vanusevahemikus 5–94. Naised, tüdrukud ja väiksemad poisid küüditati.  

Saliha Osmanović on üks Srebrenica ellujääjatest, kes oli enklaavi sattunud pärast seda, kui Bosnia serblaste armee põletas ta koduküla maha. «Olime kindlad, et maailm aitab meid,» meenutab ta organisatsiooni Remembering Srebrenica kodulehel. Mõni päev enne veresauna oli ta matnud oma noorima poja ega kujutlenud, et kaotab peagi ka mehe ja vanema poja.

Copy

Märksõnad

Tagasi üles