Pärast pronksööd pole Keskerakonna toetus kordagi küündinud nii kõrgele kui oravaparteil praegu – 25 protsendini.
Keskerakonna tipphetked jäid pronksöö taha
Veerand valijatest ehk sama palju kui Reformierakonda praegu toetas Keskerakonda nimelt viimati 2007. aasta veebruaris, selgub Turu-uuringute ASi küsitlustulemuste analüüsist.
Pärast seda jäid nad valimistel alla Reformierakonnale ja järgnesid aprillirahutused, misjärel vähenes Keskerakonna toetus mõne kuuga 16 protsendile. Hiljem küll kosuti veidi, kuid praeguseks on vajutud taas 15 protsendi peale.
«Kaotajad» rivistusid ümber
Tallinna Ülikooli politoloogi Tõnis Saartsi sõnul lõi kaardid segi ühelt poolt pronksöö ning teiselt poolt majandussurutis.
«Keskerakond on traditsiooniliselt rõhunud neile ühiskonna rühmadele, kes pole materiaalselt nii hästi kindlustatud ja kes vajavad riigi suuremat toetust ning tähelepanu,» rääkis ta.
Saartsi sõnul olid need 1990. aastatel ja 2000. aastate algul «ülemineku kaotajad» – ühiskonnagrupid, kes ei suutnud kohaneda siirdeaja kiirete liberaalsete reformidega, nagu näiteks pensionärid, maaelanikud ja venekeelne elanikkond.
Nüüdseks on aga «kaotajate» struktuur muutunud. Masuohvrite seas võib politoloogi hinnangul näha läbilõiget ühiskonnast, kusjuures tooni annavad nooremapoolsed inimesed, kes kuuluvad potentsiaalselt paremerakondade valijaskonda.
«Kuidas muidu seletada, et töötud ei toeta üldsegi nii entusiastlikult Keskerakonda, vaid pigem paremerakondi,» selgitas Saarts.
«Ei saa alahinnata ka pronksöö mõju, mille käigus õnnestus paremerakondadel näidata, et Keskerakond on justkui teisel pool rindejoont ega kuulu n-ö eestimeelsete parteide hulka,» lisas ta.