Noorte õpetajate vähesus on jätkuvalt probleem

FOTO: Tiit Reinberg

Täna avaldatud haridus- ja teadusministeeriumi vastutusvaldkonda hõlmavast aastaanalüüsist selgub, et kuigi olemasolevad õpetajad teevad oma tööd hästi, tekitab probleeme noorte ja uue põlvkonna pedagoogide vähesus.

Uuringu kohaselt väheneb õpetajakoolituse ning kasvatusteaduste õppesuuna lõpetajate arv pidevalt. Nimetatud erialale soovib võrreldes viie aasta taguse perioodiga õppima asuda vaid 57 protsenti tudengikandidaatidest. Vähenenud on ka tudengite arv, kes eriala lõpetavad. Õpetajakoolituse omandanutest asub erialasele tööle vaid 60 protsenti.

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi hinnangul jääb õpetajaameti populaarsus madala palga ning elukutse üldise halva maine taha.  Kui esimese probleemiga tegeletakse ning pedagoogid hakkavad lähiaastatel ministeeriumi eesmärkide kohaselt saama 1,2 kordset Eesti keskmist palka, siis õpetajaameti maine saab paraneda läbi selle suurema väärtustamise.

«Praegu on õpetajaameti valikul suureks tõkkeks see, et ei teata, mida selles ametis probleemide ennetamiseks teha tohib,» viitas Ligi pedagoogide seas levivale ebakindlusele. Ministri sõnul tuleks laiendada õpetajate õigusi, sest see parandaks nende toimetulekut probleemsetes situatsioonides ning seeläbi tõuseks ka inimeste motivatsioon pedagoogi ametit pidada.

«Õpilastel on tekkinud arusaam, et kool pole avalik ruum ning seetõttu võib seal teha asju, mis tavalises avalikus ruumis on keelatud,» selgitas haridus- ja teadusminister põhjusi, miks ministeerium on alustanud õpetajate pädevuste laiendamise võimalusi uurima. «Seadusega tuleks luua võimalus, et kui on põhjendatud kahtlus, just kui õpilane omab narkootikume, suitsu, relvi või muid kahjulikke esemeid, on õpetajal võimalus vastavalt olukorrale ja oma äranägemisele sekkuda,» ütles Ligi.

Õpetajaameti mainet langetab uuringu kohaselt ka see, et paljudele pedagoogidele ei suudeta pakkuda täiskoormusega töövõimalust. «Õpetajate ametikohtade arv on üldhariduses viimastel aastatel vähenenud, kuid pedagoogide arv on kasvanud, see tähendab, et üha rohkem õpetajaid töötab osakoormusega,» kirjutati analüüsis. «Pea pooled õpetajatest töötavad osakoormusel ja ei saa täispalka. Korrastamata võrk ning taristu tähendab ressurssi, mis võiks kuluda hoopis õpetajate palkadeks,“ sõnas minister Ligi.

Tagasi üles