Haridus- ja teadusministeeriumi tegevusvaldkonda kuuluvate eesmärkide analüüsimisel selgus, et Eesti teadlaste tase ületab Euroopa Liidu keskmist, kuid olemasolevat teaduspotentsiaali ei kasutata piisavalt efektiivselt.
Värske uuring: Eesti teaduspotentsiaali tuleks paremini ära kasutada
12. august 2015, 17:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlaste aktiivsust ja teaduse kõrget taset näitav publitseerimisaktiivsus on olnud positiivse trendiga. Viimasel viiel aastal on Eestis kõrgetasemeliste publikatsioonide arv miljoni elaniku kohta ületanud Euroopa Liidu keskmise ning Eesti edumaa kasvab, selgus uuringust.
Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi leidis, et olemasolevat teaduspotentsiaali tuleks majanduses paremini rakendada. «Meie teadlased teevad head tööd, kuid see ei leia piisavalt rakendust ettevõtete arendustegevuses,» sõnas minister.
Lisaks juhitakse uuringus tähelepanu sellele, et Eestis võiks doktorantuuri lõpetajate hulk senisest veelgi suurem olla. «Viimasel viiel aastal on kõrgeima teaduskraadi omandajate arv kõikunud 175 ja 250 vahel, kuid haridus- ja teadusministeeriumi poolt seatud eesmärk viia antud näitaja 2020. aastaks 300-ni, on veel kaugel,» kirjutati uuringus. Analüüsi kohaselt ei kiputa doktorantuuri lõpetama, sest vaid üks protsent kõrgharidusega inimestest peab teaduskraadi oma praegusel töökohal vajalikuks.
Ministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Aune Valk arvas, et probleemide lahendamiseks on vajalik edasiviiv debatt ning ühiskonna informeerimise eesmärkidel on suur osa haridusandmeid avalikustatud haridusstatistika portaalis HaridusSilm. Valk lisas, et haridusteemad on ka reedel algaval Arvamusfestivalil laialt esindatud.
Analüüs avaldatakse igal aastal ning see hõlmab kogu haridus-, teadus-, keele- ja noortepoliitikat. Aastaanalüüsi eesmärk on toetada riigi hariduspoliitilisi valikuid.