Statistikaameti peaanalüütiku Siim Kruselli sõnul ei vähene tööpuudus peamiselt seetõttu, et ettevõtted on hakanud efektiivsemalt töötama ehk teisisõnu sama töö tehakse ära väiksema arvu inimestega.
Analüütik: tööpuudus ei vähene, sest ettevõtted töötavad efektiivsemalt
21. oktoober 2010, 08:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Krusell rääkis ülemaailmse statistikapäeva konverentsil, et vabu ametikohti on tegelikult paljudes kohtades, kuid neid ei täideta, sest siseturg pole šokist veel toibunud.
Kruselli sõnul tõusis töötuse määr Eestis paari aastaga ligi kolm korda: kui 2007. aastal oli see 4,7 protsenti, siis 2009. aastal 13,8 protsenti. Kasvanud on nii lühi- kui ka pikaajaliste töötute hulk.
Kõige rohkem on Kruselli sõnul töötuks jäänud mehi ning konkurentsitult halvimas seisus on ehitusvaldkonnas töötanud inimesed.
Suurel määral on tema sõnul töötust mõjutanud ka haridus. Kõige haavatavamad on olnud põhi- ja keskharidusega inimesed, väiksem tõenäosus töö kaotada on Kruselli sõnul juhtidel, professionaalidel ja tippspetsialistidel.
Rahvuseti jäi enim töötuks mitte-eestlasi, kuid eesti keele oskus vähendas analüütiku kinnitusel nende töötuks jäämist oluliselt.
2008. aasta väga madal tööpuudus oli Kruselli sõnul peamiselt tingitud välistegurite mõjul hüppeliselt nõudlusest tööjõu järele. «Sellisel tasemel nõudlust on lähiaastatel raske loota ning tööpuuduse vähenemine ei pruugi kuigi kiireks muutuda,» märkis analüütik.
Kruselli sõnul ei ole esialgu veel näha märke, et majandussurutis oleks vähendanud sündivust: kui 1998. aastal olime üks madalama sündivusega riike, siis 2008. aastal olime üle Euroopa keskmise. 2009. aastal sündis Eestis kaheksa esimese kuuga 10 744 last, tänavu aga sündis sama ajaga 10 810 last.
Pikenenud on oodatav eluiga sünnihetkel - kui 2002. aastal oli see 71, siis mullu juba 75.
Küll aga on Kruselli sõnul oluliselt kasvanud nende inimeste arv, kes enda sõnul tulevad eluga toime suurte raskustega - kui aastal 2008 oli neid pisut alla 10 protsendi, siis tänavu teises kvartalis ligi 20 protsenti. Samal ajal on vähenenud nende inimeste hulk, kes tulevad enda sõnul rahaliselt kenasti toime - aastal 2008 oli neid 60 protsenti ja tänavu esimeses kvartalis 45 protsenti.
Läinud aastal tuli 45 protsenti leibkondadest vajalike kulutustega ots-otsaga kokku mõningaste raskustega. 26 protsenti tulid enda väitel kulutustega toime üsna hõlpsalt ning 13 protsenti suuremate raskustega.
Kodulaenuga leibkondi oli mullu 19 protsenti ning neist 93 protsenti suutsid laenu probleemideta tagasi maksta.
Statistikaameti 2009. aasta andmed näitavad, et kultuuris osalemine on jäänud samaks, kuritegevuse tase pole oluliselt tõusnud, vanemahüvitise maht on säilinud, kulutused teadus- ja arendustegevuseks kasvavad jätkuvalt ning arstiabikättesaadavus võrreldes 2008. aastaga paranes.