Eestis avastatakse aastas kümmekond võlts- või libadiplomit, mille omanik kas ei ole üldse kõrgkoolis käinud või on õppinud mingis ebamäärases asutuses, millel ei ole kõrghariduse andmise õigust.
Eestis avastatakse aastas kümmekond võltsdiplomit
21. oktoober 2010, 10:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maailmas on võltsdiplomite tootmine väga laialdane ja kasvava käibega ebaseaduslik äritegevus, rääkis ETV saates «Terevisioon» diplomite hindamisega tegeleva rahvusvahelise võrgustiku ENIC/NARIC Eesti keskuse juhaja Gunnar Vaht, vahendas ERR Uudised.
Anglo-Ameerika riikides on «diplomiveskite» aastane käive umbes 400 miljonit eurot ja seal võltsdiplomi saanud inimesi on sadu tuhandeid, kui mitte miljoneid, aga see on ainult üks osa nende tootmisest maailmas, rääkis Vaht.
Libadiplomite üldarvu Eestis on Vahi sõnul raske hinnata, sest tööandjad reeglina töötajate diplomeid hindamiseks ei esita, ja on ka palju inimesi, kes oma ametis hakkama saavad, kuigi pole seda kunagi õppinud.
«Sellistes kergemates või mugavamates ametites, nagu ärijuhtimine, haldusjuhtimine, keeled, võib-olla veel mingisugused valdkonnad, kus tõepoolest erasektoris on võimalik saada ilma hariduseta hakkama,» rääkis Vaht, kuid lisas, et n-ö ostetud diplomitega töötab maailmas ka arste, ülikoolide professoreid, poliitikuid ja riigiametnikke.