/nginx/o/2009/05/12/177486t1h0056.jpg)
Nii Tööandjate Keskliidu kui ka Eesti Ametiühingute Keskliidu juhtide hinnangul oleks vaja regulaarseid ühiskohtumisi valitsusega, et kriitilisi küsimusi arutada või pikemaid plaane teha, kuid seni pole valitsus ettepanekust kinni haaranud.
Tööandjad ja ametiühingud soovivad kohtumisi valitsusega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu juhatuse esimehe ja Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimehe Meelis Virkebau hinnangul peaks valitsus igas kvartalis vähemalt korra kohtuma tööandjate ja ametiühingu esindajatega, et osapooled saaks esile tõsta suurimad murekohad ning ühiselt Eesti arenguks vajalikke samme planeerida.
«Ma arvan, et selline süstemaatiline sotsiaaldialoog oleks õige, sest kui midagi on vildakas, saaks kohe sabast kinni,» selgitas ta. «Paljud konfliktid saavad alguse sellest, et omavahel ei räägita või räägitakse läbi ajakirjanduse.»
Sellised kohtumised pole tööandjatele midagi uut, sest praegune majandusminister Juhan Parts kohtus oma peaministriks olemise ajal nii Tööandjate Keskliidu kui ka Eesti Kaubandus ja Tööstuskoja inimestega, et olulisi jooksvaid või kaugemaid strateegilisi plaane arutada.
«Miks need kohtumised lõppenud on, seda peab küsima valitsusjuhilt, see on tema otsustada,» sõnas Parts. «Mina pean selliste oluliste osapoolte laua taha toomist kasvõi arvamuste vahetamiseks väga oluliseks.»
Head näited minevikust
Kuigi Parts polnud kindel, kas kohtumised peaks ametlikult ja kindlalt paika pandama, tuleks Virkebau hinnangul kohtumised ühiskondlikusse protseduurireeglistikku kinnitada, sest nii tagataks, et arupidamised toimuks iga valituse ajal.
Tema ideed toetab ka Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Harri Taliga, kelle sõnul on nemad dialoogist alati huvitatud ja valmis osa võtma, sest kümne aasta eest on olemas väga positiivsed kogemused, kui kolm osapoolt arutasid sisuliselt ja töiselt sotsiaalkindlustuse reformidega seotud küsimusi.
«Et selline positiivne dialoog taastada, on eelkõige vaja kõigi poolte tahet ja valmisolekut kuulata ära ka arvamused ja ettepanekud, mis ei pruugi valitsuse omadega ühtida,» arvas Taliga.
Taliga hinnangul on selline dialoog alati kasulik, sest mitu pead on alati parem kui üks ning kui asju otsustatakse koos ja jõutakse konsensusele, võtavad kõik osapooled ka vastutuse tulemuse eest.
«See omakorda leevendab pingeid ühiskonnas, mis on hindamatu väärtus,» arvas Taliga. «Halb rahu on alati parem kui hea sõda.»
Küll aga tõstis Taliga esile, et viimastel aastatel teinud on nad korduvalt teinud valitsusele ettepanekuid regulaarseteks kohtumisteks, kuid paraku pole valitsus neid soovinud.
«Tavaliselt on vastatud, et mistahes küsimust arutada on alati võimalik arutada peaministriga,» sõnas Taliga. «Konkreetsete ettepanekute puhul on aga pall veeretatud ühe või teise ministri kätte.»
Parts toetab kohtumisi
Partsi sõnul tuleb siiski arvestada, et milliste gruppide huve sellised kohtumised esindavad. Partsi hinnangul peaks küsima, kas tööandjad suudavad esindada väga kirjut ettevõtjaskonda või ametiühinguid kõiki töölisi.
«See pole kriitika, sest olen selliste asjade poolt, kuid peaksime siiski enesekriitiliselt küsima, kuidas sellised institutsioonid suudaks esindada inimeste tegelikke soove või huvisid,» selgitas ta. «Kui kõik kannavad vastutust, on esindusmandaadi küsimus tõsine, kuid see ei tähenda, et järgmine valitsus ei võiks sellele mõelda.»
Partsi hinnangul ei peaks neid kohtumisi piirama vaid majandusteemadega, vaid kaasata tuleks nii haritlaskonda kui ka kultuuri esindajaid, sest kui tunnetame avaliku arutelu defitsiiti, on sellised arutelud vajalikud.
«Minu kogemus ütleb, et need polnud lobikohtumised, vaid arutelud oluliste küsimuste ja pikaajaliste arengute üle,» toonitas ta.