Elupäästja medalist loobunud külavanem: ma ei ole selle vääriline

Lillepaviljonis anti täna üle päästeteenistuse aumärgid, sh elupäästja medalid.

FOTO: Rene Suurkaev

Iide külavanem ja Torgu vabatahtliku päästekomando eestvedaja 70-aastane Luule Aadussoo jättis minemata tänasele pidulikule päästeteenistuse aumärkide üleandmise tseremooniale Tallinnas, kuna leiab, et ta pole medalit ära teeninud.

Sõrulane Luule Aadussoo päästis 11. märtsil ennastsalgavalt põlevast hoonest invaliidist majaperemehe elu, ilma tema julge ja ennastohverdava tegutsemiseta oleks põlevas majas olnud mees hukkunud. Aktiivne, inimeludest ja oma kogukonnast hooliv naine on eeskujuks kõikidele teistele. Koos oma abikaasaga on ta loonud ka saarele vabatahtlike ühenduse MTÜ Turvaline Sõrve, põhjendas päästeamet, miks peaks naist Elupäästja medaliga tunnustama.

Aadussoo ütles täna õhtul Postimehele, et ta jättis pärastlõunasele üritusele sõitmata ja loobus medalist. Miks? «Ma ei ole selle vääriline,» põhjendas ta. «Jah, mind valiti välja, aga mul ei olnud juhtunus tegelikult üldse väga suurt rolli,» lisas ta tagasihoidlikult.

Päästeameti kirjelduses seisab, et 70-aastane naine sisenes roomates suitsu täis hoonesse, nägi ühe majaelaniku Paavo jalga voodiäärelt paistmas ja lohistas ta välja värske õhu kätte.

Aadussoo ise ütles aga, et tegelikult tema meest suitsu täis hoonest välja ei lohistanud, samas tunnistades, et majja ta tõepoolest sisenes. «Mina, kes ma olen 70-aastane ja kellel kusjuures on mõlemad puusad opereeritud, ronisin sinna suitsu sisse ja käisin sealt meest välja tirimas? Sellist asja pole olnud ja ma rääkisin kohe samal päeval, kuidas asjad olid,» märkis ta.

Aadussoo leiab, et autasu oleks pidanud saama hoopis bussijuht, kelle käest ta tulekahjust kuulis. «Teadsime, et ahah, seal elavad kaks joodikut. Me ise poleks ju teadnud sinna minna ja inimesi sealt majast naljalt mööda ei käi,» märkis naine.

Kui Aadussoo möödasõitvalt bussijuhilt tulekahjust kuulis, läks tema abikaasa Peeter kohe endise koolimaja garaaži tuletõrjeauto järele, tema ise võttis aga kodust auto ning sõitis oma elukohast umbes 300-500 meetri kaugusel elava Paavo juurde.

Paistis vaid mehe jalg

Aadusoo meenutas, et ilm oli tol päeval üpris vilu. «Abikaasa lõi maja taga akna katki ja lasi voolikud sisse. Mõtlesin, et lähen autosse, sest nii külm oli. Aga kui ma ümber majanurga tulin, märkasin, et majauks on lahti. Olin majas küll ja küll käinud, teadsin, et seal elab ühe jalaga mees Paavo. Ta oli purjus ja ütles, et tema välja ei tule. See oli taevane ime, kuidas üks inimene seal suitsu sees niimoodi oli,» rääkis Aadussoo.

Välisuksel seistes paistis talle mehe jalg. Rohkemat ta ei näinud, sest tuba oli suitsu täis ja pime. «Roomasin siis kõveras sisse ja hoidsin hinge kinni. Nägin ainult jalga, kõrgemal oli väga paks suits. Sain siis käega jalast kinni ja üritasin teda sikutada. Ta vist kukkus, ma ei teagi. Liikusin tagurpidi tagasi ja läksin autosse, sest linna mehed olid veel tulemata,» kirjeldas vapper naine.

Varsti saabus sündmuskohale kiirabi ning seni autos oodanud Aadussoo läks asja uurima. «Ja oh imet! Seesama ühe jalaga Paavo seisab kiirabiarsti juures. Talt taheti veel proovi võtta, et kas on mürgistus, sest teine mees, kes majas oli, kõndis küll omal jalal välja, kuid oli mürgistuse tõttu tilgutite all,» nentis Aadussoo.

Ta kinnitas, et ei tea, kuidas mees suitsu täis hoonest välja sai. «Arvati, et võib-olla mees kukkuski mu sikutamise peale, võttis seejärel mõistuse pähe ja sai omal jalal välja. Ei oska öelda. Igal juhul ei saa mind selle eest kiita.»

Ükskord oli ta sedasama meest näinud keset teed magamas. «Oleksin peaaegu temast autoga üle sõitnud. Vot selle eest, et ma seda ei teinud, oleks võinud mulle aukirja anda,» naljatles ta.

Kutse pidulikule üritusele sai ta juba ammu, kuid sel polnud kirjas, et teda autasustada tahetakse. Sellest kuulis naine alles paar päeva tagasi Saarte Hääle ajakirjanikult.

Täna andsid siseminister Hanno Pevkur ja päästeameti peadirektor Kuno Tammearu pidulikul tseremoonial Tallinnas Lillepaviljonis üle medalid vapratele elupäästjatele. Üritusel tunnustati inimesi, kes on märkimisväärselt panustanud päästeala arengusse või näidanud üles erakordset vaprust inimelude päästmisel.

Vaata veel:

Tagasi üles