paf

Kontroll: Peipsi kalurid püüavad rohkem kui ametlikult teatavad

Kala.

FOTO: Urmas Luik

Peipsi järvel möödunud nädalal olnud suuroperatsioon «Peipsi lukku» tõi suurema rikkumisena välja, et kalurid püüavad rohkem kala kui nad dokumentides näitavad, kontrollijad leidsid palju rikkumisi ka püügivahendite tähistamisel.

Tänavune suurim kontrollreid Peipsil näitas, et kalapüügil eksitakse enim püügiandmete esitamisega: sageli näidatakse püügipäevikus või eelteates püütud kalakoguseid tegelikkusest väiksemana, teatas esmaspäeval keskkonnainspektsiooni pressiesindaja. Ta lisas, et arvukalt esines rikkumisi ka püügivahendite tähistamisel ja märgistamisel.

Keskkonnainspektsiooni, politsei- ja piirivalveameti (PPA), veterinaar- ja toiduameti (VTA), veeteede ameti ning keskkonnaameti töötajad kontrollisid esmaspäevast neljapäevani kestnud reidil kalapüüginõuete, veesõiduohutuse, piirirežiimi ja toiduhügieeni nõuete täitmist.

Ühtekokku teostati nelja päeva jooksul järvel ja maismaal 758 toimingut, millest enamik ehk 380 kontrollimist olid seotud veekogul püügivahendite kontrollimisega. Kutselisi kalureid ja harrastuskalamehi kontrolliti veekogul 84 ja maismaal kuuel korral, kala lossimisi kontrolliti 146 korda.

Kolm ametit viisid oma valdkondades läbi ühtekokku 138 kontrollitoimingut.

Praeguse seisuga on alustatud 27 väärteomenetlust, kuid see number võib täiendavate kontrollitoimingute käigus veel muutuda.

Enim ehk 12 rikkumist tuvastati kala lossimisel. Peamiselt olid rikkumised seotud püügipäevikus ja eelteates esitatud kalakoguste ning tegelikult lossitud kalakoguste lubatud erinevuse ületamisega. Mõned eksimused olid seotud ka püügipäeviku täitmisega.

Püügivahendite tähistuse ja märgistuse nõuetega seonduvaid rikkumisi tuvastati esialgsetel andmetel kaheksal korral, millest viiel juhul eemaldati püügivahendite jadad ka veekogust.

Lisaks väärteomenetlustele alustati Tartumaal ka üks kriminaalasi, mis on seotud lubatust rohkemate püügivahendite püügile asetamisega.

«Tänavune suuroperatsioon oli planeeritud sügisese püügihooaja algusesse, 15. septembrist algas püük nii nakkevõrkude kui mutnikutega,» ütles keskkonnainspektsiooni kalakaitseosakonna peainspektor Aare Pai. «Saime veekogul toimuvast hea ülevaate ja pilt oli pigem hea, samas nägime ära, millele järelevalves edaspidi rohkem keskenduda.»

«Positiivsena võib välja tuua, et taoline ulatuslik kontrollioperatsioon andis meile ja ka teistele ametkondadele hea võimaluse testida omavahelise andmevahetuse ja koostöö toimimist. Heameel on märkida, et kalalaevade GPS-jälgimise süsteem, mis on alles suhteliselt uus asi, toimis üllatavalt hästi,» lisas Pai.

PPA ja veeteede amet alustasid oma valdkondades kokku üheksa väärteomenetlust.

Lõuna prefektuuri Mustvee kordoni juht Jalmar Ernitsa sõnul alustati üks väärteomenetlus seoses piirirežiimi rikkumisega, kuid operatsiooni käigus pigem tehti rohkelt ennetustööd. «Esimestel püügipäevadel oli järvel väga palju entusiastlikke kalureid, kes lähenesid kontrolljoonele liiga lähedale. Sellistel juhtudel andsid ametnikud koheselt märku, et režiimialast tuleks kaugemale liikuda,» sõnas Ernits.

Veeteede amet tuvastas probleeme nii aluste registreerimisel kui ka tehniliste nõuete täitmisel.

Seekordses aktsioonis osales ametkondadest kokku umbes sada järelevalvetöötajat, kellest moodustati 14 sadamates ja 16 veekogul tegutsenud ekipaaži.  

Taoline tervet veekogu hõlmav kontrollreid toimus kolmandat aastat järjest. Kaks eelmist «Peipsi lukku» suuroperatsiooni viidi läbi kevadel.

Tagasi üles
Back