Lõppes teise Hansapanga eluiga

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: Liis Treimann

Tarmukalt tuult koguvate purjedega hansakoge on oma kaubamärgina kasutanud kaks Hansapanka: 1941. aastal Saksa okupatsiooni ajal asutatu ning 1991. aastal sündinu. Ühe eksistentsi lõpetasid Nõukogude väed, teise aga Rootsi omanikud.

1991. aastal loodud Hansapanga hõbehall logo kujutas stiliseeritud purjelaeva.

FOTO: Toomas Volmer

1999. aastal võttis pank kasutusele uue, kuni eilseni püsinud oranži-rohelise tunnusgraafika, millel oli samuti hansakoge.

FOTO: Toomas Volmer


Eile igaviku teele lahkunud Hansapank avas siinmail oma uksed juba 67 aastat tagasi. Õieti oli toona tegemist küll Saksa suurpanga Commerzbanki haruga, mis asutati vallutatud Tallinna siinse sõjamajanduse teenindamiseks.



Hansabank A.G. avamisest teavitav reklaam ilmus ajalehe Eesti Sõna 1941. aasta 11. detsembri numbris, kutsudes kõiki huvitatuid vastsesse kontorisse aadressil Vabaduse puiestee 3. Panga logol ilutsesid kiri «Hansabank» ning tuult purjedesse koguva hansakoge kujutis.



Panga mainekujunduskampaania okupeeritud Eesti ajakirjanduses jätkus ka 1942. aastal ning selle slogan’iks oli: «Erledigung aller bankmässigen Geschäfte» («Kõigi pangatehingute sooritamine»).



Läänelik pank


Hansapanga emapank oli 1870. aastal Hamburgis asutatud Commerz- und Discontobank, mis spetsialiseerus ehtsas hansavaimus eelkõige väliskaubanduse finantseerimisele.



1892. aastal avas pank kontori ka Saksamaa võimukeskuseks kujunenud Berliinis ning elas üsna edukalt üle I maailmasõja ja sellele järgnenud hüperinflatsiooni, liites endaga mitu nõrgemat panka. 1940. aastal muutis suurpangaks kasvanud asutus oma nime Commerzbankiks, mille all tegutseb tänapäevani.



Teise maailmasõja ajal avas Commerzbank okupeeritud aladel mitmeid uusi harusid: Hansabank A.G. Riias ja Tallinnas (1941), Rijnsche Handels­bank N.V. Amsterdamis (1941) ja Hansapank N.V. Brüsselis (1942). Pärast Saksamaa vallutamist ja natsirežiimi purustamist võeti ka Commerzbanki kallal ette mitmeid ümberkorraldusi, ent praeguseks on see saavutanud Saksamaa suuruselt teise panga staatuse.



1991. aastal sündinud Hansapanka ühendab okupatsiooniaegse asutusega seega vaid nimi ja logol kasutatud kujund. Kokkulangevuseks võib pidada siiski sedagi, et ka uue Hansapanga asutajaks oli kommertspanga-nimeline finants­asutus: Tartu Kommertspank.



Viimase lõid 1980. aastate lõpus Tartu ettevõtete ärksavaimulised juhid ning pangast sai esimene aktsia-kommertspank kogu Nõukogude Liidus. Kuna panga asutasid aga riiklikud ettevõtted, ei olnud veel tegemist klassikalise erapangaga.



Esimese lääneliku panga loomise mõte tekkis 1990. aastal Rain Lõhmuse peas, kes visandas ka tulevase panga eesmärgid. «Kuigi Eestis on viimastel aastatel loodud mitmeid uusi panku, puudub hetkel ometi nüüdisaegne, mitmesuguseid ja sealhulgas rahvusvahelisi teenuseid osutav pank,» pani Lõhmus paberile oma nägemuse.



Ajakirjanik Argo Ideoni sulest Hansapanga 10. sünnipäevaks ilmunud raamatu «Kapitali sünd» järgi pidas Lõhmus sellega silmas just asjaolu, et seni loodud kommertspangad (Tartu Kommertspank, Balti Ühispank UBB) kujutasid endast vaid vana riikliku pangasüsteemi edasiarendust, mitte kvalitatiivselt uut läänelikku pangandust.



Lõhmus pakkus oma visioonis välja ka säärased senikuulmatud ideed nagu tšekkide, maksekaartide ja palgaarvete juurutamine ning korteriostulaenude väljastamine.


1991. aasta 1. juulil alustas Hansapank tööd Tartu Kommertspanga filiaalina. Teise panga hõlma alla pugeda oli vaja selleks, et pangale laieneks NSV Liidu riigipanga tegevuslitsents.



Esialgu vaid nelja töötajaga panga asutajate ringi kuulusid aktsiaseltsi Rebaco koondununa Rein Kaarepere, Tõnu Laak, Rain Lõhmus, Heldur Meerits, Toomas Sildmäe, Andres Saame, Olari Taal, Hannes Tamjärv ja Jüri Mõis. Hansapanga nime valikumotiivide osas pole asutajad täpseid selgitusi andnud.



Ideoni raamat toob ära niisuguse selgituse: «Miks just Hansapank? Pangas liigub järgmine legend või anekdoot. Kord tahtnud kaks noort ärimeest, Hannes Tamjärv ja Andres Saame, panka asutada. Mõelnud siis, mis pangale nimeks panna. Meestel tekkis idee, et nime saab kokku kummagi nimetähtedest. Hannes andnud oma eesnimest esimesed kolm tähte ja Andres oma perekonnanimest kaks tähte. Kokku saigi Hansa. Nime registreerima minnes tõdesid nad üllatusega, et eesti keelt mitterääkivad ametnikud andsidki Hansa nimele «patendi». Seepeale tahtnud Tamjärv ja Saame ka nime «Eesti» endale registreerida. Aga stagnaaeg lõppes kahjuks enne ära.»



Praegu ei soovi Hannes Tamjärv Hansapanga aegu enam meenutada ega ka nimevalikut kommenteerida, Andres Saame hoidub samuti meediaga suhtlemast. Jüri Mõisa sõnul oli tema liitudes panga asutamise töögrupiga nimi juba olemas, valikumotiive ta seetõttu ei tea. Mõis siiski ei usu, et inspiratsiooni saadi sõjaaegse panga nimest. «Ma arvan, et selle panga olemasolust ei teatudki,» sõnab Mõis, kes peab praegust nimevahetust mõistlikuks.



Muutumatu hansakoge


Hansapank oli väga edukas: juba neljandal tegevusaastal tõusis ta Eesti suurimaks pangaks ning ka Eesti toonase majandusedu sümboliks. Hansapank hakkas jõuliselt juurutama krediitkaarte, sularahaautomaate ja internetipanka ning andma välja eluasemelaene.



Tänu panga edule püsis kaua aega muutumatuna ka Argo ja Katrin Vaikla loodud hõbehall logo, mis kujutas stiliseeritud purjelaeva. 1999. aasta 1. juunil võttis Hoiupanga alla neelanud ja üle kogu Baltikumi laienenud Hansapank kasutusele siiski uue, kuni eilseni püsinud oranži-rohelise tunnusgraafika. Sellelgi ilutses hansakoge.



Norra firma Scandinavian Design Group loodud logo väljatöötamine läks maksma


1,7 miljonit krooni ning juurutamine 15,2 miljonit.



Hansapanga omaaegsete asutajate hulka kuuluv Heldur Meerits tunnistab, et ei mõista rootslaste otsust asendada panga nimi Swedpanki omaga.



«Ma loodan, et rootslased suudavad seda kuidagi põhjendada. Mina ei oska selles nimevahetuses küll ratsionaalset iva näha,» nendib Meerits.

Tagasi üles