Justiitsministeeriumis valmis eelnõu, mille kohaselt ei pruugi ohtlikud kurjategijad nagu pedofiilid, sarivägistajad, väljapressijad ka pärast karistuse ärakandmist vanglast pääseda.
Ohtlikud kurjategijad ei pruugi pärast karistuse lõppu vanglast pääseda
16. september 2008, 12:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsministeerium saatis täna kooskõlastusringile karistusjärgse kinnipidamise eelnõu, millega luuakse võimalus lükata ohtlike harjumuskurjategijate vabanemine pärast karistuse ärakandmist edasi, kui on põhjust arvata, et inimene jätkab vabanedes vana rada, teatas ministeerium.
«Tegemist on mittekaristusliku mõjutusvahendiga, see tähendab, et see pole mitte karistus tehtud teo eest, vaid vahend hoida ära uusi raskeid kuritegusid ning suurendada ühiskonna turvatunnet,» selgitas ministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Heili Sepp.
Ta võrdles seda psühhiaatrilise sundraviga, mis ei ole samuti karistus.
Sepa sõnul kasutatakse seda meedet vaid juhul, kui esineb reaalne oht, et isik paneb pärast karistuse ärakandmist toime uusi raskeid kuritegusid. «Näiteks võiks tuua pedofiilid, sarivägistajad, röövlid ja väljapressijad,» ütles ta.
Eelnõu määratleb väga täpselt inimeste ringi, kellele on võimalik karistusjärgset kinnipidamist kohaldada.
Lisaks eelnõus loetletud kuritegudele peab isikule olema määratud vähemalt kaheaastane vangistus, ta peab varasemalt olema juba vähemalt kaks korda sarnaste kuritegude eest karistatud ning on alust arvata, et ta hakkab vabanedes uusi kuritegusid toime panema.
Samuti peab isik olema vähemalt 18-aastane.
Teatud veelgi karmimatel tingimustel on karistusjärgset karistust võimalik kohaldada ka siis, kui isik pole varem karistatud või on karistatud vaid ühel korral.
Vabanemise aega ei määrata
Sepa selgituse kohaselt teeb otsuse karistusjärgse kinnipidamise kohta kohus ning seda juba süüdimõistva otsuse tegemisel. «Seega võib kohus lisaks süüdimõistvale otsusele koos kandmisele kuuluva karistusajaga teha tulevikus lisaks veel otsuse karistusjärgse kinnipidamise kohta,» sõnas Sepp.
Karistusjärgse kinnipidamise otsuses tähtaega ei määrata, vaid isik vabastatakse siis, kui on alust arvata, et ta uusi kuritegusid enam toime ei pane.
«Kinnipidamise ajal kontrollib kohtunik vähemalt kord aastas, kas see on ikka põhjendatud ning kui kinnipidamise alus on ära langenud, teeb kohus otsuse selle lõpetamiseks, misjärel vabastatakse isik 1-3 aastaks tingimisi kriminaalhoolduse alla,» ütles Sepp.
Seadus hakkab kohalduma vaid neile isikutele, kes on oma viimase kuriteo toime pannud pärast seaduse jõustumist. Ministeeriumi hinnangul võib selliseid kurjategijaid olla aastas kuus kuni kümme.
Võimaluse võtta isikult vabadus kuriteo ärahoidmiseks näevad ette ka Eesti põhiseadus ja Euroopa inimõiguste konventsioon. Isiku vabaduse võtmise kooskõla konventsiooniga ühiskonna julgeoleku tagamiseks on möönnud ka Euroopa Inimõiguste Kohus.