Kooseluseaduse rakenduseelnõu jõuab riigikogu ette 24. novembril

FOTO: SCANPIX

Parlamendi õiguskomisjon otsustas täna saata esimesele lugemisele 38 saadiku algatatud kooseluseaduse rakendusseaduse eelnõu, mis võimaldaks mullu sügisel vastu võetud kooseluseadusel uue aasta alguses jõustuda.

Eelnõu jõuab täiskogu ette 24. novembril ning komisjon teeb ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Sellise ettepaneku poolt hääletas täna viis ja vastu oli üks õigukomisjoni liige.

85 seadust muutva eelnõu andsid eelmisel nädalal menetlusse Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikud. Algatajate sõnul vaid tehnilise sisuga rakendusaktide vastuvõtmiseks on vaja riigikogu koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 häält.

Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus on kinnitanud, et kooseluseadus jõustub 1. jaanuaril ja rakendusaktidest olenemata on sellest päevast alates võimalik kooselulepingut sõlmida. «Põhimõtteliselt ei ole juba täna keelatud paluda notari juures koostada sellise pealkirjaga leping, mis reguleeriks osapoolte omavahelisi suhteid, kuid selline leping ei muuda suhteid riigiga või kolmandate isikutega, kuid just eelkõige suhetes riigiga on kooseluseaduse alusel sõlmitaval kooselulepingul tähendus,» ütles ta suvel Postimehele.

Ta möönis siiski, et rakendusakti puudumine tooks kaasa «mõningaid õiguslikke ja tehnilisi küsimusi» suhetes riigi ja kolmandate osapooltega, näiteks registrikannete tegemisel.

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna haldusõiguse lektor Ene Andresen on samuti kinnitanud, et kui parlament jõustumissätet ei muuda, hakkab kooseluseadus kehtima järgmise aasta 1. jaanuaril sõltumata sellest, kas rakendussätted on selleks ajaks kehtestatud või mitte. «Kui kooseluseadus jõustub, siis on seadusandjal põhiseadusest tulenev kohustus kehtestada ka kõik muud kooseluseaduse rakendumiseks vajalikud õigusaktid,» lausus ta.

Seaduse jõustumise hetkest tekib puudutatud isikutel Andreseni sõnul õiguspärane ootus, et nad saavad oma õigussuhteid selle seaduse alusel kujundada. «Kui puuduvad rakendussätted seda ei võimalda, on kannatanud isikutel võimalik esitada õigustloova akti andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõue,» ütles ta.

Andresen märkis, et tegu on erandliku kahju hüvitamise alusega, sest see sisaldab võrreldes kahju hüvitamise üldsätetega lisapiiranguid. «Siiski ei pruugi kooseluseaduse rakendamise pinnalt tõusetuv kahju hüvitamise nõue perspektiivitu olla. Kahju suuruse tõendamine sõltub kahju liigist, näiteks mittevaralise kahju suurust on sisuliselt võimatu tõendada ning seepärast otsustab hüvitise suuruse kohus,» lisas ta.

Riigikogu eelmine koosseis võttis tuliseid vaidlusi tekitanud kooseluseaduse napi häälteenamusega vastu mullu 9. oktoobril. 40 riigikogu liikme algatatud seaduse poolt hääletas 40 Reformierakonna, Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning selle vastu oli 38 Reformierakonna, Keskerakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu saadikut.

Kui seadus jõustub, saavad nii sama- kui erisoolised paarid õiguse oma kooselu ametlikult registreerida. Selleks peavad nad sõlmima notari juures kooselulepingu ning valima varasuhte. Samuti on võimalik kokku leppida näiteks ülalpidamisraha maksmises, selle suuruses ja maksmise viisis juhuks, kui kooselu ja vastav leping peaks lõppema.

Tagasi üles