Kuigi Isamaa ja Res Publica Liidu riigikogu saadiku Mart Nuti sõnul on sotsiaaldemokraadi Jaak Alliku valmisseaduse muutmise ideed asjalikud, pakub ta välja mitu omapoolset lahendust nagu näiteks valimiskünnise säilitamine, et riigikogu ei muutuks sanatooriumiks.
Jaak Allik pakkus eilses Postimehes välja, et kaotada tuleks üleriiklikud valimisnimekirjad, suurendada tuleks valimisringkondade arvu, teha tuleks peibutuspartide tõrjet, künnis peaks 5 protsendi asemel olema 3 protsenti ning reklaamikulutustele tuleks määrata kindel piir.
«Mitmed neist väärivad kaalumist, kuid mitmete puhul tekib küsimus, kas need annavad oodatud tulemust või kujunevad lihtsalt seaduse muutmiseks muutmise pärast ja pigem eksitavad valijat,» ütles Nutt Postimees.ee’le.
Nutt lisas, et valimissüsteemi puhul tuleb aga arvestada mõne tõsiasjaga, et mitte jõuda pettumiseni demokraatlikus valitsemiskorras. Nii tõstis Nutt esile, et leiutatud ei ole universaalset ideaalset valimissüsteemi, mis kõiki rahuldaks ja millel poleks puudusi.
«Erinevate süsteemide puudused võivad olla väga erinevad, aga need on kõikides seni maailmas kasutatud valimissüsteemides olemas,» nentis ta.
Samuti rõhutas Nutt, et valimissüsteemi kõlbulikkust saab testida üksnes praktikaga ja seepärast toimivad paremini need valimissüsteemid, mis on stabiilsemad ehk mida ei solgutata ega muudeta pidevalt.
«Kõige olulisem on, et inimesed saaksid aru, kuidas valimissüsteem töötab,» sõnas ta.
Lisaks arvas Nutt, et valimissüsteemi muutmisega ei saa korvata puudujääke poliitilises kultuuris, kuigi usutakse, et valimissüsteem on see võlukepike, mis toob taeva maa peale.
«Elu on paraku näidanud vastupidist: poliitiline kultuur saab areneda paremini just stabiilsuse tingimustes,» nentis Nutt.
Idee: kaotada üleriiklikud valimisnimekirjad ja lähtuda ainult ringkondade nimekirjadest.
Mart Nutt tõstis esile, et üleriigilisi nimekirju näiteks ei ole Soomes, kuid nende puudumist on seal palju kritiseeritud, kuna see vähendab parlamendi võimu valitsuse suhtes üleriigilisel tasandil ja suunab Eduskunna tegelema kohalike küsimustega.
Nutt lisas, et samas on Soomes valimisringkonnad märgatavalt suuremad kui Eestis, kuid Allik teeb ettepaneku valimisringkondade arvu Eestis lisada, mis tähendaks nende suurust vähendada
«Need muudatused suurendaksid koosmõjus majoritaarsust ja annaksid tugeva eelise kohalikult tuntud poliitikule üleriigilise tegija ees,» nentis Nutt. «Kuid Riigikogu tegevus on eeskätt suunatud just üleriigilisele poliitikale ja kohalike küsimustega peaksid tegelema kohalikud omavalitsused.»
Nuti hinnangul oleks idee ainsaks plussiks, et nii väheneks erakonna juhtkonna võim, mistõttu poleks õige nimekirju kaotada. Samas käisid IRLi esindajad välja mõtte, et ka üleriigilised nimekirjad olla avatud.
Idee: valimisringkondade arvu suurendamine, et valijate kogus oleks võrdne (26 kolme- kuni kuuemandaadilist ringkonda valijate arvuga 25 000 - 50 000).
Nuti arvates võiksid valimisringkonnad tõesti olla ühtlasemad kodanike arvu poolest, kuid pigem oleks õige valimisringkondade arvu suurendada kui vähendada.
«See annaks ringkonna sees suurema proportsionaalsuse ja tagaks õiglasemad valimistulemused,» selgitas ta. «Kõige proportsionaalsem oleks kahtlemata üks valimisringkond, kuid see jätaks piirkondlikud huvid liiga tagaplaanile ja annaks tuntud liidritele liiga suure ülekaalu.»
Nuti arvates vääriks kaalumist näiteks kuue valimisringkonna moodustamine, kus Harjumaa koos Tallinnaga moodustaks kaks ringkonda.
Idee: nö peibutuspartide tõrje, et valituks osutunuil oleks kohustus esinduskogus tööle asuda ja sanktsioonid, kui ta loobub.
Nuti sõnul on tegemist iseenesest sümpaatse mõttega, kuid see eeldaks ilmselt põhiseaduse muutmist, sest riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ja sellist piirangut tavaseadusega talle kehtestada ei saa.
Lisaks võib Nuti arvates sellisel sunnismaisusel olla juures ka negatiivne maik.
«Kui ilmneb, et mõni tegelane kohe kuidagi ei saa aru, miks ta Riigikogus on, siis ehk ongi parem, kui ta minema läheb,» sõnas ta. «Igarahes rahvas ja riik sellest ainult võidavad.»
Idee: künnis 5% asemel 3%.
Nuti väitel on künnise alandamine alati südamelähedane olnud erakondadele, kes kardavad künnise alla jääda ja selle tõstmine kiusatus neile, kellel on suur toetus.
«Tegelikult on 5 protsendi künnis päris mõistlik,» hindas Nutt. «Riigikogust ei ole mõtet teha sanatooriumi marginaalse toetusega tegelastele. Aga kindlasti ei tohiks ka künnist tõsta.»
Idee: kindel piir erakondade reklaamikulutustele.
Seegi on Nuti arvates sümpaatne mõte, kuid piir peab tõhusalt töötama ja mitte jääma formaalseks ning oluline on vältida varjatud reklaami ja suuta piirata varjatud rahastamist.