Reformierakonna peasekretäri Kristen Michali sõnul on sotsiaaldemokraat Jaak Alliku ideed valimisseaduse muutmiseks küll intellektuaalselt huvitavad, aga 117 päeva enne valimisi valimisreegleid muuta ei ole demokraatlik ega õigusriigile kohane.
Kristen Michal: 117 päeva enne valimisi reegleid ei muudeta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaak Allik pakkus eilses Postimehes välja, et kaotada tuleks üleriiklikud valimisnimekirjad, suurendada tuleks valimisringkondade arvu, teha tuleks peibutuspartide tõrjet, künnis peaks 5 protsendi asemel olema 3 protsenti ning reklaamikulutustele tuleks määrata kindel piir.
«Kõige suuremad muutused tooks sealjuures kaasa kaks esimest muudatust, mis viiks Eesti lähemale kaheparteisüsteemile, mida Reformierakond ei toeta,» hindas Michal.
Tema sõnul on Reformierakond esitanud valimisreformi idee, mis ootab koalitsioonipartnerite seisukoha kujundamise taga. Reformierakond andis juunis üle eelnõu põhiseaduse ja põhiseaduse rakendamise seaduse muutmiseks. Reformierakondlase Tõnis Kõivu sõnul on eelnõu eesmärk valimisaastate arvu vähendamine.
«Tänase valimiskorralduse jätkudes ootab Eestit ees olukord, kus järgmise 100 aasta jooksul tervelt 70-l aastal toimuvad valimised ja ülejäänud 30 aastat on vahetult neile valimisaastaile eelnevad aastad,» selgitas ta.
Kõivu sõnul valitakse selle eelnõu järgi alates 2027. aastast riigikogu ja kohalikud volikogud korraliselt alati samal aastal, neist esimene märtsis ja teised oktoobris ning alates 2029. aastast Euroopa parlamendi saadikud ja president korraliselt samuti alati ühel aastal.
Muudatuse eesmärgiks oleva valimiste rütmi saavutamiseks on vaja kahel korral ajutiselt lühendada kohaliku omavalitsuse volikogu ja presidendi volituste kestust - kohalikud volikogud valitakse aastal 2017 ajutiselt kaks korda järjest 3 aastaks ning 2021. aastal president kaks korda järjest ajutiselt 4 aastaks.