Eesti Pandipakend saab aastas 8-12 miljonit krooni kahju Lätist ja Leedust «mustalt» sisse toodud pakendite tõttu, keskkonnaministeerium püüab jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muudatustega probleemi vähendada.
Riik tahab vähendada musta äri pandipakenditega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt turustavad mitmed ettevõtted oma tooteid ühesuguste pakenditega kõigis Balti riikides. Selleks pannakse toodetele ühtne etikett triipkoodiga, millega saab neid müüa nii Eestis, Lätis kui ka Leedus. Eesti taaskasutusorganisatsioonile tuleb maksta vaid nende pandipakendite eest, mis lastakse Eesti turule.
Seega on tekkinud olukord, et Eesti tagatisraha märgistusega pakend lastakse turule Lätis ja Leedus, selle eest taaskasutusorganisatsioonile ei maksta, kuid pärast kauba tarbimist kogutakse pakendid kokku ja veetakse Eestisse, kus taaskasutusorganisatsioon peab nende eest maksma nii pandi kui ka hüvitise pakendi tagastuskoha operaatorile.
«OÜ Eesti Pandipakend hindab oma kahju suuruseks seoses Lätist ja Leedust sisse toodud pakendite ja pakendijäätmetega 8–12 miljonit Eesti krooni aastas,» seisab keskkonnaministeeriumi eelnõu seletuskirjas.
Probleemi lahendusena nähakse piiranguid pakendijäätmete riikidevahelisele veole. Praegu nõutakse vedajalt lisadokumente juhul, kui veetavate jäätmete kogus ületab 20 kilogrammi. 0,5-liitrine plastpudel kaalub ligikaudu 33 grammi, seega võib kehtiva seaduse kohaselt ilma piiranguteta Eestisse sisse vedada kuni 600 plastpudelit. Seaduseelnõuga tahetakse piirmäära kehtestada alates neljast kilos, et pettust vähendada.
Ajaline piirang
Teiseks tahetakse seada ajaline piirang pakendite tagasiostmisele. Praegu võib lõpptarbija määramatu aja jooksul, näiteks kasvõi kümne aasta pärast pakendi eest tagatisraha nõuda.
«Näiteks täna on tagatisrahasüsteemi pakendiregistris umbes 3600 registreeritud pakendit, millest ligi 2000 on aktiivsed ehk sellised, mida toodetakse ja turule lastakse,» märgib eelnõu seletuskiri.
Seetõttu tahetakse sisse viia muudatus, et kui pakenditel muutub tagatisraha märk, antakse tarbijale veel üks aasta pärast vana märgiga pakendite müügi lõppu aega nende pakendite tagastamiseks. Seejärel seadistatakse taaraautomaadid ümber nii, et vana pakendi eest enam tagatisraha ei saa.
Kui Eestis teatud pakendeid enam turule ei lasta, on nende hoidmine pakendiregistris tõsiseks riskiks just seoses pakendite sisseveoga Lätist ja mujalt.