Karis: Partsi töökogemus on piisav ja sobilik tööks Euroopa Kontrollikojas

Alar Karis

FOTO: Jaanus Lensment

Riigikontrolör Alar Karis märkis täna õhtul rahandusminister Sven Sesterile (IRL) saadetud kirjas, et tema hinnangul on riigikogu liikme Juhan Partsi (IRL) töökogemus piisav ja sobilik tööks Euroopa Kontrollikojas, kuid poliitiline otsus on siiski valitsuse ainupädevuses.

Rahandusminister Sester palus riigikontrolöril kujundada Juhan Partsi asjus arvamus seoses sooviga alustada valitsuses arutelu Partsi kui võimaliku kontrollikoja liikme kandidaadi teemal. Täna kinnitas Sester riigikontrolörile, et tal ei ole peale Partsi teisi kandidaate ja ta ei kavatse tema kandidatuuri tagasi võtta, teatas riigikontroll.

Juhan Parts. Foto: Toomas Huik

FOTO: TOOMAS HUIK/PM/SCANPIX BALTICS

Riigikontrolör avaldas eile lootust, et terve nädala peaministri juhtimisel paralleelselt toimunud diskussioonid toovad selgust, kas Partsi võimalikule kandidatuurile lisandub veel keegi või mitte. Sellisel juhul oleks saanud kujundada arvamuse võimalike kandidaatide kohta korraga. Praegu ei ole aga aruteludes kontrollikoja liikme võimaliku kandidaadi teemal uut arengut täheldada.

Samas avaldas Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaat juba juunis soovi, et liikmesriigid esitaksid oma kandidaadid 16. novembriks. See tähendab, et Eesti on juba kolm nädalat esitamisega hiljaks jäänud.

Riigikontrolör kohtus teisipäeval, 1. detsembril Partsiga, et teada saada, mida ta arvab võimalikust tööst kontrollikojas, milline on tema hinnang kontrollikoja praeguse töö kohta ning mida ja kuidas võiks kontrollikoja töös muuta, et tagada väljundite maksimaalne kasutegur nii ELis üldiselt kui ka liikmesriikide tasandil.

Samuti oli riigikontrolör huvitatud Partsi arusaamast, kuidas oleks sobilik kujundada kontrollikoja ja liikmesriikide kõrgeimate auditiasutuste omavahelisi suhteid ning parandada koostööd.

Sellest tulenevalt kujundas riigikontrolör Partsi võimaliku kandidatuuri suhtes oma seisukoha ning teatas rahandusministrile järgmist.

  • Riigikontrolöri arvates on Juhan Partsi töökogemus piisav ja sobilik tööks Euroopa Kontrollikojas.

Riigikogu liikmel Juhan Partsil on mitmekülgne töökogemus Eesti riigi teenistuses justiitsministeeriumi asekantsleri, riigikontrolöri, peaministri, majandus- ja kommunikatsiooniministri ning riigikogu liikmena, mis on hea eeldus Euroopa Kontrollikoja liikmele esitatavate kõrgete nõuete täitmiseks.

  • Riigikontrolör ei hinda Juhan Partsi nimetamisega seotud poliitilisi aspekte, see on valitsuse töö.

Vabariigi valitsuse ainupädevuses on teha poliitiline otsus ja esitada soovi korral Juhan Partsi kandidatuur Euroopa Liidu Nõukogule konsultatsioonideks Euroopa Parlamendiga ja sellele järgnevaks võimalikuks ametisse nimetamiseks. Vabariigi valitsuse asi on analüüsida kandidaadi senist tegevust ja selle tulemusi, kaaluda poolt- ja vastuargumente kogumis ning koostoimes. Riigikontroll ei hinda poliitilisi eesmärke.

  • Riigikontrolöri arvates tuleks valitsusel otsust tehes kaaluda nii Euroopa Liidu Nõukogu kui ka konsultatsiooniprotsessis osaleva Euroopa Parlamendi teemakohaseid hoiakuid ja ootusi.

Vabariigi valitsusele on valikute tegemisel, võimalike kandidaatide kaalumisel ja otsuste langetamisel toeks Euroopa Liidu toimimise leping, mis ütleb, et kontrollikoja liikmed valitakse isikute hulgast, kes oma riigis kuuluvad või on kuulunud organisatsioonivälistesse auditeerimisasutustesse või kes on eriti pädevad selle ametikoha jaoks. Samuti Euroopa Parlamendi 4. veebruari 2014. aasta resolutsioon Euroopa Kontrollikoja tulevase rolli kohta, mis käsitleb põhjalikult ka kontrollikoja liikmete ametisse määramise menetlust ning konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

Euroopa Parlament on esitanud otsuseid langetavale ELi nõukogule muu hulgas ka palve esitada parlamendile hindamiseks igast liikmesriigist vähemalt kaks kandidaati, üks naine ja üks mees.

Vabariigi valitsuse pädevuses on teha valikud, kaaludes nii ELi nõukogu kui ka Euroopa Parlamendi teemakohaseid hoiakuid ja ootusi, andmaks kindlust, et kontrollikotta järgmiseks kuueks aastaks tööle nimetatav liige Eestist pälvib asjakohastelt institutsioonidelt laiapõhjalise toetuse.

Tagasi üles