/nginx/o/2015/12/09/4780905t1h8148.jpg)
Tartu Ülikooli (TÜ) kliinikum ei taju ennast osana riigi valitsemisaparaadist, mistõttu pöördus asutus reedel töökohtade kärpimise nõude õiguslikkuse kontrolliks õiguskantsleri poole.
TÜ kliinikum pöördus kärpekohustuse küsimuses õiguskantsleri poole
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
13. detsember 2015, 13:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kliinikum sai sotsministeeriumi kantslerilt 29. oktoobril ja 4. novembril kirjad kohustusega kärpida töökohtade arvu eesmärgiga vähendada riigi valitsemise mahtu, kirjutas kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur õiguskantslerile.
Ministeeriumi kirja järgi on valitsuse töötajate arvu vähendamise suuniste ellu viimiseks sotsiaalministeeriumi ootus sihtasutusele järgmine – SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla nõutav kärbe on 80 teenistuskohta ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum nõutav kärbe on 85 teenistuskohta.
SA Tartu Ülikooli kliinikum on Eesti riigi, Tartu Ülikooli ja Tartu linna poolt asutatud sihtasutus, mille tegevusalaks on ravi-, õppe- ja teadustöö. Kliinikumi rahastatakse Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste müügi alusel.
«Kliinikum ei taju ennast osana riigi valitsemisaparaadist. Nimetatud kärpenõue on tekitanud laialdast avalikku poleemikat, mis tipnes riigi poolt riigihalduse ministri Arto Aasa valikus meedias esitatud ähvardusega korrale kutsuda neid, kes keelduvad kärbetest eelarve kaudu, ilmselt siis haigekassa eelarve vähendamise teel,» kirjutas Siigur.
Seoses kärpenõudega on kliinikumil õiguskantslerile kaks küsimust: kas kliinikumi saab käsitleda osana valitsemissektorist ja kas selline koondamiskäsk sotsiaalministeeriumi poolt omab õiguslikku alust.
Kliinikumi nõukogu on varem ajakirjandusele teatanud, et nemad kärpeplaaniga kaasa minna ei saa ja pigem vajab laienev asutus töötajaid juurde.