Kui seni ei ole Eestis enese ja oma vara kaitse eesmärgil relvade omamist piiratud, siis siseministeeriumi kavandatava seaduseelnõu järgi saaks tulevikus enda turvalisuse tagamiseks soetada maksimaalselt ühe tulirelva – kas püstoli või revolvri.
«Mida rohkem on tsiviilkäibes n-ö seisvaid relvi, seda suurem on nende relvade kadumise, ebasihipärase kasutamise, varastamise ja lõpuks ka ebaseaduslikku relvakaubandusse jõudmise risk,» põhjendas siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar.
Relvaomanike hinnangul on relvade piiramine ebaproportsionaalne põhiõiguste riive.
Postimehega vestelnud kahte relva omav mees, kes palus anonüümsust, kuna ei soovi anda kurjategijatele teada, et tema kodus seisavad legaalsed relvad, rääkis, et antud seaduseelnõus on ka suhteliselt mõistlikud muudatusettepanekud nagu eksami sooritamine ainult eesti keeles ning samade relvaloa taotlemise tingimuste kehtestamine välismaalastele.
Siiski ei ole tema sõnul piisavalt selgitatud ega põhjendatud, miks enesekaitseks mõeldud relvade arvu ikkagi piiratakse, kuna inimene peab selleks niigi relvaluba taotlema. Veelgi kummastavam oleks tema sõnul olukord siis, kui seda plaanitakse teha ka jahimeeste puhul, kes peavad igal juhul kasutama erinevaid laskerelvi.
Siseministeerium kinnitas, et eelnõuga ei piirata sporditulirelvade ja jahitulirelvade omamist. Eelnõuga sätestatakse, et enese ja vara kaitse otstarbel saab edaspidi omandada vaid ühe tulirelva. Sealjuures kaob aga sel otstarbel relvaluba taotledes ära nõue põhjendada relva vajalikkust.
«Kuna siseministeerium on seisukohal, et ennast ja vara ei saa korraga kaitsta mitmest tulirelvast üheaegselt, siis kehtestatakse eelnõuga vastav piirmäär ning otsest vajadust relva vajalikkuse kohta sätestada ei ole,» ütles Kommusaar.
Politseipraktikas on seni tema sõnul peetud vajalikuks mitmenda enese ja vara kaitse otstarbel soetatava tulirelva vajaduse põhjendamist. «Sageli pole taotlejate põhjendused asjakohased ning neile keeldutakse loa väljastamist. Antud kaalutlusõiguslik otsus on menetlejale ressursikulukas ning pole taotlejatele meeltmööda. Ollakse veendunud, et kuna seadus täna ei sätesta relvade piirarvu, siis haldusorgan peaks automaatselt aktsepteerima ka näiteks tiheasustusega korruselamu kööktoas hoiustatavaid mitmeid enesekaitse eesmärgil soetatud püsse,» rääkis Kommusaar.
Siseministeerium: ennast ei saa kaitsta korraga mitmest relvast
Kommusaar tõi välja, et ka teised Euroopa Liidu liikmesriigid on piiranud relvade omamist. Näiteks Rootsi seaduse järgi peab relvaloa taotleja olema kuulunud spordiorganisatsiooni või jahiseltsi vähemalt kuus kuud, enne kui tal on õigus relvaluba taotleda. Soomes ei ole isikutel lubatud omada relvi enese ja vara kaitseks, vaid üksnes sporditegemise või jahipidamise eesmärgil. Hollandis, Belgias ja Rumeenias ei ole samuti enesekaitse otstarbel relva omamine lubatud.
Relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas seisab, et paljud relvaomanikud soetavad endale mitu nimetatud kategooria relva pigem huvist relvade vastu, mitte vajadusest. Näiteks 1. oktoobri seisuga oli kolme ja enama relva omanikke 465, sealhulgas ühel neist on 19 relva, mille otstarbena on nimetatud turvalisuse tagamine.
Relvaomanikke on teenistus- ja tsiviilrelvade registri andmetel Eestis kokku ligikaudu 28 000, registrisse on kantud umbes 66 000 piiratud tsiviilkäibes olevat relva.
Kõnealune muudatus mõjutab 2645 relvaomanikku, kellel on turvalisuse tagamise otstarbel soetatud kaks või enam relva. Uue seadusega tuleks neil üleliigsed relvad ettenähtud ajal võõrandada või anda üle politsei- ja piirivalveametile (PPA).
«Seaduse jõustumisel ei ole koheselt vajalik võõrandada üleliigseid enese ja vara kaitseks olevaid relvi. Seda tuleb teha alles enne relvaloa vahetamist, mis toimub iga 5 aasta tagant,» lausus Kommusaar.
Seaduseelnõu seletuskirjas märgitakse, et ebaseaduslike relvadega on Euroopas viimasel ajal üha enam toime pandud terrorikuritegusid. Seetõttu on Euroopa Liidu liikmesriigid üheskoos oluliselt tugevdanud võitlust ebaseadusliku relvakaubanduse vastu, mille oluline osa on ka relvade varastamise võimaluste vähendamine ning teabevahetuse parandamine varastatud relvade leidmiseks. Eestis on näiteks viimasel viiel aastal varastatud 42 relva ning kaotatud 626 relva.
Relvaloa taotlemisel saab edaspidi vajalikku eksamit sooritada üksnes eesti keeles. «Mis puudutab relvaloa taotlemisel eksami sooritamist, siis kehtiva relvaseaduse kohaselt võib isik sooritada eksami oma emakeeles või muus keeles, mida ta valdab, ning sellisel juhul tõlgitakse eksam eesti keelde ja eksami tõlkimise kulud kannab eksami sooritanud isik,» selgitas Kommusaar.
Sõltumata tõlgi olemasolust, peab politsei- ja piirivalveamet koostama võõrkeelsed eksamiküsimused. Eksamile tulnud isiku kaasa võetud tõlgi abil eksamiküsimuste vastuste kontrollimine ei ole võimalik. Seetõttu peab PPA lubadeametnik paratamatult võõrkeelt valdama või kaasama erapooletu tõlgi – sellega kaasneb PPA-le Kommusaare sõnul lisakulu.
Relvaloa eksami käigus tuleb sooritada ka praktiline osa, mille käigus kontrollitakse nii relva tundmist, laskeoskust kui ka politseiametniku käsklustest arusaamist. «Politseiametniku käsklustest arusaamine ei ole vajalik ainult eksamil, vaid hiljem ka lasketiirus, jahil või avalikus ruumis relva käideldes. Seetõttu on vajalik, et relva omanik saaks aru eestikeelsetest käsklustest. Relvaloa eksam tuleb läbida riigikeeles enamikes Euroopa riikides,» ütles Kommusaar.
Eelnõuga muudetakse tema väitel mitut relvaloa ja relva soetamisloa taotlemisega seonduvat aspekti, et muuta lubade taotlemine ühetaoliseks nii Eesti kui ka teiste riikide kodanikele. Muudatus puudutab neid välismaalasi, kes elavad Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel, mitte neid välismaalasi, kes tulevad siia ajutiselt, näiteks spordivõistlusest osa võtma või jahil osalema.
«On oluline, et isikud, kes Eestis elavad ja relva omavad, tunneksid siin kehtivat regulatsiooni tulirelvade ja laskemoona osas, samuti, et nad vajadusel oskaksid reageerida politseiametniku korraldustele, kui peaks kriisiolukord tekkima. Oluline on tunda ka riigi keelt juhul, kui mingil äärmuslikul juhul on vajalik relva kasutada, kas hoiatamisel, esmaabi andmisel vms. Tulirelv on kõrgendatud ohuallikas selle kasutajale, kellelt eeldatakse relva eesmärgipärast ja äärmisel vajadusel kasutamist,» märkis Kommusaar.
Kokkuvõttes on muudatuste planeerimine Kommusaare sõnul pikem protsess ning tuleneb tegevuskeskkonnast ja selle muutmise ning korrastamise vajadusest. «Eelnõuga kavandatavad muudatused on osaliselt seotud muutunud rahvusvahelise julgeolekuolukorraga – Euroopat tabanud rändekriis, terrorirünnakud ning Venemaale kehtestatud sanktsioonid on tinginud vajaduse analüüsida ja tõhustada Eestis kehtivat relvapoliitikat.»
