Iiri kriis kõigutab valitsust ja eurot

Esmaspäeval läks Dublinis valitsuse poliitika vastu protestijate ja politseinike vahel väikeseks kähmluseks. Meeleavaldajad nõudsid peaminister Brian Coweni tagasiastumist. Foto: AFP/SCANPIX

Kuigi Iirimaa kriisi põhjused on Kreeka omadest oluliselt erinevad, ähvardab see riigi valitsuse kukutada ning mõjutab tõsiselt ka kogu eurotsooni.

Euroopa Komisjon ergutab Iirimaad 90 miljardi euro suuruse päästeplaani toimimahakkamiseks kiirustama säästueelarve vastuvõtmisega.

Riigi peaministri Brian Coweni pea kohale kogunevad aga äikesepilved, sest pangandussektorist vallandunud probleemid sunnivad püksirihma pingutama riigi tavakodanikke. Viimastele see loomulikult ei meeldi ning ametiühingute juhtimisel nõutakse valitsusjuhi tagasiastumist.

Samas kinnitavad euroametnikud, et enne Euroopa Komisjoni ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ühise abipaketi toimimahakkamist oleks valitsuse tagasiastumine enam kui vastutustundetu. Nimelt tahavad Euroopa ametnikud Dublini päästeplaaniga võimalikult kiiresti ühele poole saada, sest kardavad kriisi laienemist.

«On oluline, et valitsus esindaks läbirääkimistel Iirimaad ja valitsuse tagasiastumine teeks niigi raske olukorra veelgi halvemaks,» kinnitas läbirääkimistega hästi kursis olev allikas ajalehele The Irish Times.
Läbirääkimised ei saa tõenäoliselt kerged olema. Tüliõunaks kerkib Saksamaale ja Prantsusmaale pinnuks silmas olev iirlaste madal ning investeeringuid ligi tõmbav 12,5-protsendine ettevõtete tulumaksumäär.

Iiri kriisi tõsist mõju Euroopa ühisraha kasutavale euro­tsoonile tunnistas eile ka Saksamaa liidukantsler Angela Merkel. Iirimaa abipaketi palumise otsus pakkus vaid hetkelist leevendust. Reitinguagentuur Moody’s teatas peaaegu kohe pärast seda võimalikust riigireitingu alandamisest mitme pügala võrra. Ning kuigi Euroopa Liidu liidrid on kinnitanud, et abipakett peatab probleemide leviku Euroopas, on investorid oma pilgu pööranud valitsemiskulude kärpimisega jänni jäänud Portugali poole.

Portugali majandus pole peaaegu kümne aasta jooksul olulist kasvu näidanud. Riigi võlakoorem ulatus mullu 76 protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Hispaanial on see 53 protsenti, Iirimaal 66 ja Itaalial 116 protsenti.

Kui Portugali suhteliselt väikese majanduse probleemid suudab eurotsoon üle elada, siis Hispaania oleks tõsine proovikivi. Samas on Iiri probleemide valguses kerkinud lisaks Portugalile ka Hispaania laenuraha hind. Hispaania valitsus müüs 3,26 miljardi euro mahus kolme- ja kuuekuulisi võlakirju. Kolmekuuliste võlakirjade intress kerkis kuutaguselt 0,951 protsendilt teisipäevasel oksjonil 1,743 protsendini. Kuuekuulise laenuraha eest tahtsid võlausaldajad 0,826 protsenti kõrgemat hinda.

Analüütikute sõnutsi ei ole see küll midagi enneolematut, kuid näitab selgelt, et murepilved tihenevad ka Hispaania kohal. «Pärast Portugali on järgmine küsimärk Hispaania, seejärel Itaalia ja Prantsusmaa ning seejärel kogu Euroopa Liit,» tõdes Barclays Capitali analüütik Antonio Garcia Reutersile.  

Samal ajal kinnitab Euroopa majandus- ja rahandusvoliniku Olli Rehni kabinet: Iiri olukord on niivõrd eriline, et sellest ei tohi kaugeleulatuvaid järeldusi teha ega Iirimaa ja Portugali vahele võrdusmärki panna.

Eesti panus Iiri abipaketti jääb alla kahe miljardi krooni