10 uudist, mida võiksid teada: teisipäev, 12. jaanuar

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
  1. Istanbuli turistipiirkonnas kärgatas plahvatus

     

    Türgi politsei täna Sinise Mošee juures inimesi evakueerimas. Foto: Scanpix

    Istanbuli turistide hulgas menukas Sultanahmeti linnaosas toimus plahvatus, võimude teatel sai surma kümme inimest ja vigastada 15. 

    OLULIST

    •  Oletatud on enesetapurünnakut, kuid midagi kindlat pole veel teada. Osa haiglasseviidutest on kriitilises seisus.  

    • Türgi võimud on viimastel nädalatel kinni pidanud mitu arvatavat ISi liiget, kes kavandasid väidetavalt Istanbulis rünnakuid.

    Võimalikust terrorirünnakust Istanbulis loe postimees.ee-st

  2. Rünnatud koolilapse vanemad tegid politseile avalduse

    Lõuna prefektuuri peamaja Tartus Riia tänaval. Foto: Margus Ansu / Postimees

    Hommikupoolikul uuris Tartu Postimees politseilt, kas Facebookis leviv info, nagu oleks mustanahaline noormees rünnanud eile Tartus Miina Härma gümnaasiumi juures noaga 10-aastast poissi, vastab tõele. Täna pärastlõunal teatas politsei, et kõnealune juhtum on toimunud, kuid pole alust arvata, et ründaja oli mustanahaline.

    OLULIST

    • Esialgsetel andmetel olevat eile kella 14 paiku Tartus Kuperjanovi tänaval bussipeatuse lähedal seni tuvastamata noormees terava esemega lõhkunud ühe 10-aastase koolipoisi jope.

    • «Seni teadaolevalt pole mingit alust arvata, et tegu oli tumedanahalise või lausa mustanahalise isikuga, nagu mõnedes kanalites on see info praeguseks kohati moondunud.»

    Kõmulisest rünnakust Tartus loe postimees.ee-st

  3. Kohus saatis islamiterrorismi toetanud tallinlased aastateks vangi

    Harju maakohus mõistis täna kaks meest süüdi islamiterrorismi toetamises. Foto: Tairo Lutter

    Harju maakohus mõistis islamiterrorismi toetamises süüdistatud tallinlased Ramil Khalilovi ja Roman Manko tänase otsusega süüdi ning mõistis neile karistuseks vastavalt seitse ja viis aastat reaalset vangistust.

    OLULIST

    • Kohus mõistis Ramil Khalilovi (25) süüdi terrorikuriteo ja selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamises ja toetamises ning terroristlikkusse ühendusse kuulumisele kaasaaitamises, mõistes talle karistuseks seitse aastat vangistust.

    • Khaliloviga koos kohtu all olnud Roman Manko (30) tunnistas kohus süüdi terrorikuriteo ja selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamises ja toetamises ning mõistis talle karistuseks viis aastat vangistust.

    Kohtu põhjendusi ja meeste edasisi plaane loe postimees.ee-st

  4. Tsahkna: lugesin määruse läbi ja sain aru

    Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna lubab abivahendite skandaaliga seotud ametnikud vastutama panna. Foto: Liis Treimann

    Sotsiaalkaitseminsitri Margus Tsahkna sõnul oli ta eelmisel nädalal abivahendite skandaali põhjustanud määrusega hästi tuttav, kuid kõiki probleeme ei osatud sotsiaalministeeriumis ette näha.

    OLULIST

    • Mul on suuri etteheiteid enda maja töötajatele, just nimelt kommunikatsiooni poolelt.  Seda enam, et see ei ole ainus reform. Ma olen võtnud eesmärgiks, et me enam ei passi, vaid teeme ära. Sotsiaalvaldkonna reformid on väga valusad, kuid vajalikud.

    • Infot jagati ka puuetega inimeste organisatsioonide kaudu, aga kokkuvõttes see näitab, et see ei jõudnud inimestele kohale. Ma olen tunnistanud, et need kommunikatsioonivigade õppetunnid on väga valusad.

    Margus Tsahkna intervjuud ja eneseõigustust loe postimees.ee-st

  5. Taavi Rõivas: viis sihti aastaks 2016

    Peaminister Taavi Rõivas. Foto: Ülo Josing / ERR

    Täpselt aasta tagasi sõnastasin Uue Põhjamaa visiooni, mille järgi saab Eestist hästi kaitstud, jõukas, uuendustele avatud ning kasvava rahvaga maa. Seda on aasta jooksul küll usinalt kritiseeritud, kuid see on jätkuvalt kõige terviklikum visioon, mida Eestile viimastel aastatel sõnastatud, kirjutab peaminister Taavi Rõivas.

    OLULIST

    • «Levinud viga on sattuda elevusse lühiajalistest SKT muutustest ning mitte süveneda arvude taga peituvatesse faktidesse ja trendidesse.»

    • «Tõeliselt suureks saab Eesti üksnes siis, kui suudame olla suured vaimult, sealhulgas aidata ka endast nõrgemaid. Alanud aastal on nii mõnelgi riigiasutusel põhjust pingutada selle nimel, et sõjapõgenike aitamine toimuks sujuvalt ning Eesti ühiskonnale aktsepteeritavalt.»

    Taavi Rõivase suurt arvamuslugu loe postimees.ee-st

  6. Vaata kaarti: kui paljud omavalitsused on asunud ühinemisläbirääkimisi pidama

    2017. aasta alguseni on omavalitsustel aega ise partnereid leida ja ühinemisläbirääkimisi pidada, enne kui seda asub tegema haldusreform. Suur hulk on juba asunudki seda usinasti tegema. 

    OLULIST

    • Riigihalduse minister Arto Aas ütles, et haldusreformi eesmärk ei ole saavutada konkreetset arvu omavalitsusi, vaid saada võimekamad omavalitused ja tõsta maapiirkondade konkurentsivõimet.

    • «Kunagi varem pole nii laialist ühinemisläbirääkimiste lainet olnud. 2016. aasta lõpuks on selge, kui paljud omavalitsused ühinevad omaalgatuslikult, siis saab anda ka täpsema hinnangu.»

    Kohalike omavalitsuste ühinemiste hetkeseisu vaata postimees.ee-st

  7. Kiirabil keelati raskes seisundis purjutajate viimine Wismarisse

    Kuigi Wismari on tuntud kui alkohoolikute kainestamise koht, siis joobes inimesi kiirabi sinna viia enam ei tohi. Foto: Mati Hiis / Õhtuleht

    Pärast traagilist vahejuhtumit Wismari haiglat kontrollinud terviseamet keelas kiirabil viia joobes või raskes seisus patsiente sinna ravile.

    OLULIST

    • Ettekirjutuse aluseks oli detsembris haiglas läbi viidud järelevalvemenetlus, kus tuvastati, et haiglal puudub akuutravi palatiplokis osaliselt nõutav aparatuur ning intensiivravi võimekus.

    • Samal ajal tuvastas Terviseameti järelkontroll, et Wismari haiglale 21.09.2015 tehtud ettekirjutuse on haigla suures osas täitnud: muudetud on tööpraktikat ning paigaldamisel on turvakaamerad ohjeldatud patsientide turvalisuse tagamiseks.

    Uuendustest ja muudatustest Wismari haiglas loe postimees.ee-st

  8. Kanter ideest nullida kõik rekordid: sellega jäädi hiljaks

    Usain Bolt on kolm korda nihutanud meeste 100 meetri jooksu maailmarekordit. Praegune tipptulemus 9,58 kehtib alates 2009. aastal Berliinis peetud maailmameistrivõistlustest. Foto: Scanpix

    Suurbritannia kergejõustikuliit tuli välja 14 konkreetse ideedega, kuidas viimasel ajal dopingu- ja korruptsiooniskandaalidesse sattunud spordiala puhtamaks saada. Muuhulgas tehti ettepanek tunnistada senised maailmarekordid kehtetuks ja alustada nullist.

    OLULIST

    • London võõrustab järgmise aasta kergejõustiku MMi, mistõttu tahetakse enne suurvõistlust astuda ala puhastamise nimel konkreetseid samme. «Üllatasime inimesi nende ideedega, sest tahame tekitada diskussiooni.»

    • «Aga rekordite tühistamisega on 15 aastat hiljaks jäädud, 2000ndate alguses oleks võinud selle ära teha. Praegu on väga keeruline hakata neid nullima.»

    Revolutsioonilistest ideedest kergejõustikus loe postimees.ee-st

  9. Kas mäger on looduskaitse all?

    Mäger liigub ringi soojal aastaajal. Praegu on ta oma urus taliuinakus. Foto: Ingmar Muusikus

    Mõned allikad väidavad, et on küll. Tartu Postimees avaldas 5. jaanuaril uudise mägrast kui 2016. aasta loomast, kes on looduskaitse all. Toimetusega ühendust võtnud jahimees kinnitas, et kirjutis tekitas segadust, sest mäger on Eestis jahiuluk.

    OLULIST

    • «Eksitada võib natukene see, et looduskaitseseaduses on kirjas mägra elupaikade, täpsemalt mägra rohkem kui kümne suudmega urulinnakute kaitse. Selles mõttes on ta looduskaitsega seotud. Kogu aasta ei ole lubatud mäkra küttida.»

    • «Mandri-Eestis elab mäger tagasihoidlikult oma väljakujunenud linnakutes. Saaremaal uuristavad nad käike suvilate alla ja teevad sinna talvitus- ja pesitsusurgusid. Peale selle tuhnivad nad üles õuemuru, sest otsivad seal vihmausse. See häirib saarlasi ja selle pärast kütitakse mäkrasid Saaremaal hoolega.»

    Segadusest mägra kaitstusega loe postimees.ee-st

  10. Galerii: merejää paksust katsetama läinud noormehe auto vajus läbi jää

    Läänemaal Rohukülas lõppes merejää paksuse katsetamine noormehele õnnetult, kui tema auto merepõhja vajus. Foto: Eduard Laur

    Eile hilisõhtul lõppes Läänemaal Rohukülas merejää paksuse katsetamine ühele noormehele küllaltki õnnetult, kui tema auto merepõhja vajus. Samas aga võib juhtumit teiselt poolt jällegi õnnelikuks pidada, sest ükski inimene viga ei saanud.

    OLULIST

    • Ööl vastu tänast kell 00.36 anti häirekeskusele teada, et Rohuküla sadama juures on auto umbes 100 meetri kaugusel kaldas läbi jää vajunud.

    • Kohapeal selgus, et sõidukit juhtinud 24-aastane mees oli kaine ja enda sõnul soovis minna jää paksust proovima. Vastavalt kokkuleppele pidi omanik hommikul ise puksiiri tellima ja sõiduk tuuakse kaldale.

    Õnnetust jääproovimisest loe postimees.ee-st

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles