Õiguskomisjon lükkas kooselueelnõu muudatuste hääletamise edasi
Veel täiendatud kell 14.54!

FOTO: Marko Saarm / Sakala

Parlamendi õiguskomisjon lükkas täna taas edasi hääletuse kooseluseaduse rakenduseelnõule esitatud muudatusettepaneku üle, millega võetaks eelnõust välja koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 häält nõudvad seadusemuudatused, komisjoni samm viitab eelnõu toetajate lootusele saada 51 häält järgmiseks nädalaks siiski kokku.

Õiguskomisjon jätkab eelnõu arutelu esmaspäeval ehk vaid päev enne eelnõu teisele lugemisele jõudmist. Postimehe andmetel peavad Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) praegu läbirääkimisi oma koalitsioonipartneri Isamaa ja Res Publica Liiduga võimaluse üle jätta kooselu registreerimise võimalus vaid samasoolistele paaridele, loobudes seejuures lapsendamisvõimalusest.

Ettepaneku jätta eelnõust välja konstitutsioonilisi seadusi ehk tsiviilkohtumenetluse, halduskohtumenetluse ja kodakondsuse seadust muutvad ning seega vastuvõtmiseks vähemalt 51 häält nõudvad muudatused tegi õiguskomisjonile eelnõu algatajate hulka kuuluv reformierakondlane Yoko Alender. Muudatuse läbiminek tähendaks, et vastuvõtmiseks peab seaduse poolt hääletama rohkem riigikogu liikmeid kui selle vastu.

Ta märkis muudatusettepanekut selgitades, et juba vastu võetud kooseluseaduse rakendumine ei tohi takerduda vaidlusesse konstitutsiooniliste seaduste muutmise üle. Tema sõnul on rakendusseaduse eesmärk tagada, et inimesed saaksid sõlmida kooselulepinguid ilma probleemideta.

«Selle kõrval ei ole esmatähtis näha ette regulatsiooni võimalike eriolukordade lahenduseks. Oluline on tagada, et notari juures saaks sõlmida kooselulepingu, mis omaks soovitud mõju nii partnerite vahel kui ka kolmandate isikute ja riigi suhtes,» märkis Alender.

Lõviosa muudatustest, mis ettepaneku järgi eelnõust välja jääksid, puudutavad kooselulepinguga seonduvaid kohtumenetlusi. Sätted annaksid nii kooselupartneritele kui kohtule selged juhised, kuidas vaidluste korral toimida: näiteks milline kohus hakkab lahendama lepinguga seonduvaid vaidlusi, milliseid abinõusid saab kasutada varaliste vaidluste puhul või kui tegu on kooselulepingu lõpetamise kohtuasjaga, siis millised andmed tuleb kohtule esitada.

Õiguskomisjoni sotsiaaldemokraadist esimees Heljo Pikhof on varem Postimehele öelnud, et sätete väljajäämisel peab kooselupartnerite vaidlused ikkagi lahendama kohus. Tõenäoliselt hakkavad kohtunikud sel juhul rakendama analoogiat teiste perekonnaõiguslike vaidlustega.

Kokku laekus kooseluseaduse rakenduseelnõule teiseks lugemiseks üle 350 muudatusettepaneku, millest 260 tegi opositsioonilise Konservatiivse Rahvaerakonna ja 82 samuti opositsiooni kuuluva Vabaerakonna fraktsioon. Kooseluseaduse toetajatest esitas viis parandusettepanekut Alender ja 10 SDE fraktsioon.

Vastakaid arvamusi tekitanud kooseluseaduse rakendamise eelnõu läbis riigikogus esimese lugemise 25. novembril, kui eelnõu tagasilükkamist toetas 41, menetlusse jäämist aga 42 riigikogu saadikut. Peale Reformierakonna ja SDE saadikute hääletasid eelnõu tagasilükkamise vastu ehk menetlusse jäämise poolt ka Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Maire Aunaste ja vabaerakondlane Monika Haukanõmm.

Algatajate nimel sõna võtnud Pikhof selgitas riigikogus, et 85 seadust muutvat kooseluseaduse rakendusseadust on vaja selleks, et oleks selge, kuidas ja millisel õiguslikul alusel tehakse registritesse kandeid ning millised on sellest õigussuhtest tulenevad mõjud. Tema sõnul on rakendusaktid vajalikud, et elukaaslased saaksid kooselulepingust tulenevatest kohustustest paremini aru ning riik saaks inimeste õigusi eri olukordades paremini kaitsta.

«Samuti on rakendussätted vajalikud kolmandatele isikutele – neile, kes ise ei ole kooselulepingut sõlminud. Näiteks selleks, et näha, kellele kuulub auto või korter ning kas seda üldse saab osta või müüa,» rääkis ta ja lisas, et rakendusaktid peavad tagama nii eri- kui samasoolistele paaridele põhiseadusest tuleneva kaitse, mille vajadusele on viidanud ka õiguskantsler. «Usun, et oleks taas vaja esile tõsta, et siin pole tegemist poliitilise vägikaikaveoga.»

38 saadiku algatatud kooseluseaduse rakenduseelnõu tuleb riigikogus taas arutlusele järgmise nädala teisipäeval. Teisel lugemisel on oodata pikki istungeid, sest opositsioonilise Konservatiivse Erakonna fraktsioon on lubanud eelnõu arutelu hääletuste ja vaheaegadega venitada. Kui eelnõu läbib riigikogus teise lugemise, jõuab see lõpphääletusele kõige varem 28. jaanuaril.

Riigikogu eelmine koosseis võttis tuliseid vaidlusi tekitanud ja 1. jaanuaril jõustunud kooseluseaduse napi häälteenamusega vastu 2014. aasta oktoobris. Toona hääletas 40 riigikogu liikme algatatud seaduse poolt 40 Reformierakonna, Keskerakonna ja SDE liiget, selle vastu oli 38 Reformierakonna, Keskerakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu saadikut.

Tagasi üles