/nginx/o/2010/12/02/477293t1h51b7.jpg)
Nii nagu see on alati olnud, on filmikunst jätkuvalt suur üksiklane. Kõik, mis eesti filmi ümber toimub, on kuidagi väike, kurvapoolne ja kolkalik. On küll ettekujutused suurtest protsessidest ja tootmismahtudest, kuid enamasti taandub see meie teadvuses mingitele segastele terminitele, nagu «punane vaip» ja «nominent», ning see on kõik.